2012. aastal langes Eesti valitsussektori eelarve (muu hulgas ka kvoodimüügist laekunud raha kuludesse kandmise põhimõtete tõttu) küll puudujääki, kuid see oli ELi liikmesriikidest väikseim. EL 27 koondpuudujääk moodustas 4% ühenduse SKTst ja lubatud puudujäägipiiri (3% liikmesriigi SKTst) ületas 16 riiki 27-st.

Perioodi 2009-2012 tulusid ületavaid kulusid on Eesti finantseerinud varasematel aastatel kogutud reservidest ja laenurahast. Nii kaeti ka 2012. aasta riigieelarve puudujääk reservide ja laenude kasutamise abil.

Laenude abil ei rahastata aga ainult riigieelarve tulusid ületavaid kulusid. Raha tuleb leida (kas reservidest või võlgu võttes) ka nendeks kulutusteks, mis riigieelarve arvestuspõhimõtete kohaselt pole kulud, kuid riigikassast raha ikkagi nõuavad, näiteks riigi äriühingute aktsiakapitali suurendamised või muud finantseerimistehingud.

Samuti võib Eesti valitsussektori võlakoormus kasvada ise otseselt laenu võtmata, vaid kellegi teise võlgu garanteerides. Nii suurenes 2012. aastal Eesti valitsussektori võlakoormus ca 725 miljoni euro võrra peamiselt seetõttu, et kasvasid Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) väljastatud laenud, mida Eesti on olnud nõus käendama. EFSFi ees võetud kohustus suurendas 2012. aastal Eesti riigi võlakoormust arvestuslikult 355 miljoni euro võrra. Teine peamine põhjus, miks Eesti laenukoormus eelmisel aastal hüppeliselt kasvas, oli Euroopa Investeerimispanga juba varem lubatud laenu kasutusele võtmine, et kaasfinantseerida Euroopa Liidu toetuste abil elluviidavaid projekte.

Ehkki Eesti riigi võlakoormus on võrreldes kriisieelse ajaga enam kui kahekordistunud, jõudnud 2012. aasta lõpuks 1,7 miljardi euroni, on valitsussektori võlakoormus jätkuvalt Euroopa Liidu liikmesriikidest kõige väiksem.