Ministeeriumi teatel on see nn Espoo aruanne, mis kirjeldab ja hindab võimalikke piiriüleseid mõjusid, mis võivad lähtuda ühest riigist, kuid mõjutada teist riiki. Samuti on aruandes hinnatud kogu projekti üldist mõju riikides, keda see võib mõjutada.

Kavandatav gaasitrass läbib Venemaa, Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa majandusvööndit ja/või territoriaalvett, mistõttu on need viis riiki piiriülese keskkonnamõju hindamise (Espoo) konventsiooni mõistes nii päritoluriigid kui ka mõjutatavad riigid. Lisaks on mõjutatavad riigid Eesti, Läti, Leedu ja Poola, kelle vetest gaasitrass läbi minema ei hakka, kuid kellel on võimalus osaleda hindamisprotsessis.

Teisisõnu saab Eesti tutvuda keskkonnamõju hindamise (KMH) materjalidega ning esitada nende kohta ettepanekuid ja vastuväiteid, teatas ministeerium.

Päritolupooled otsustavad projektile vajalike tegevuslubade (ehitamise ja käitamise õigus) andmise üle. Kõigis viies riigis on käimas tegevuslubade taotlemine ning sellega kaasnev riigispetsiifiliste KMH aruannete ja keskkonnauuringute koostamine vastavalt riiklikele õigusaktidele. KMH läbiviimisel tuleb arvestada muu hulgas mõjutatud riikide tagasisidega, tegevuslubade andmisel omakorda KMH tulemustega.

Nord Stream 2 on kavandatav maagaasi torujuhtmesüsteem. Kaks torujuhet kulgeb plaani kohaselt Venemaa Läänemere-rannikult Saksamaale Greifswaldi lähedale, suurel määral paralleelselt olemasoleva Nord Stream 1 torujuhtmega. Kavandatud torujuhtme kogupikkus on ligikaudu 1200 kilomeetrit ning prognoositud ehitamisaeg 2018-2019.

Projekti aruande avalik arutelu toimub 24. mail kell 15 keskkonnaministeeriumis.