„Meie prognoosi järgi sellel aastal Eesti saematerjali eksport natukene suureneb,” ütleb ühe Eesti suurema saeveski, AS-i Toftan tegevdirektor Martin Arula. Samal ajal rõhutab Arula, et tootmine tervikuna siiski väheneb – Eesti siseturg kahaneb endiselt.

„Mingil juhul ei saa öelda, et välisturgudel oleks nõudlus paranenud, aga Eesti saeveskid on efektiivsed ja paindlikud, suudame ümbritsevatele konkurentidele ära teha,” arvab Arula. Kuna Rootsi kroon on viimastel kuudel oluliselt devalveerunud ja rootslased on suured puidutootjad, siis on nende konkurentsivõime maailmaturul märgatavalt tugevnenud. Arula lisab siiski, et tema arvates on Eesti ja ka Läti konkurentsivõime saetööstuse alal paranenud reaalsete asjade, mitte kunstliku devalveerimise kaudu. „Eelkõige on näha puidu hinna langemist,” märgib Arula.

Kui Eesti metsatööstuses pole Rootsi krooni kukkumise mõju veel eriti märgata, siis Soomes on see juba kohal. Näiteks Stora Enso juhataja Jouko Karvinen teatas eelmisel nädalal, et Rootsi krooni odavnemise tõttu püüab Stora Enso viia tootmist oma Soome allüksustest Rootsi allüksustesse. Soome ametiühingud on raevus.

Stora Enso Eesti-kõneisik Sven Lillepea ütleb, et Baltikumi see käik vähemalt esialgu ei puuduta. Lillepea nõustub Toftani juhi Martin Arulaga, et Eesti saetööstuste konkurentsivõime on parem. „Meie tööstusharus algas restruktureerimine juba paar aastat tagasi, ammu enne globaalset kriisi. Tänu sellele on turg tunduvalt rohkem balansis kui mõnes teises valdkonnas,” selgitab Lillepea.