Eesti saeveskid vaevlevad suures palkide puuduses
Stora Enso Metsa juht Rait Hiiepuu möönis, et puidunappuse probleem on Eesti metsatööstuses praegu väga terav. Seetõttu tehti reklaamikampaania, mille raames võib erametsaomanik raievalmis metsa müümise eest võita auhinnaks uue metsa.
Stora Enso Mets on valmis istutama uue metsa paljaksraiutud ala suurusele pinnale. Ometi on auhinnal piir – raiutud metsa asemele istutakse uus mitte suuremale alale kui viis hektarit, ühele hektarile pannakse kasvama kuni 2000 istikut.
Lääne-Virumaa Mäehansu talu ja 50 hektari metsa omanik Lauri Salumäe ütles, et tema metsast saab igal aastal raiuda ligi 200 tihumeetrit puitu. Metsa müümisel on määravaks ikkagi hind. Salumäe teada on Stora Enso Mets tõstnud viimastel kuudel nii kuuse kui ka männi tihumeetri hinda 900 kroonilt 1050 kroonini. Reklaamikampaaniasse suhtus ta soosivalt, kuna metsa uuendamine nõuab omanikult palju tööd.
Metsaomaniku ja Ambla metsaühistu juhi Toomas Lemmingu meelest Stora Enso Metsa reklaamikampaania end ei õigusta. “See on peidetud ahvatlus, mille puhul inimene ei oska kalkuleerida,” sõnas Lemming. Tema sõnul tahab Stora Enso Mets osta väga kvaliteetset puitu, kuid hooldusraie annab põhiliselt paberi- ja küttepuud. Erametsale on ka raske tehnikaga ligi pääseda.
Vaatab itta
Stora Enso Metsale tähendab palginappus täpselt sama, mida kogu Eesti saetööstusele – palki tuleb rohkem importida ja suures osas ongi hädast välja aidanud Venemaa. Siit on Hiiepuu sõnul näha ka võimaliku mõju ulatus, kui Venemaalt peaks mingil perioodil vähem palke tulema. Hiiepuu juhtis tähelepanu sellele, et Eesti metsatööstuse nii suur sõltuvus Vene palkidest on kentsakas, aga samas ka ohtlik. Ja seda olukorras, kus palgid on oma metsades olemas.
“Saepalgi hind ei ole kunagi olnud nii kõrge kui praegu,” kinnitas Hiiepuu.
Sundost
Raha läheb Venemaale
Umbes 800 krooni tm
•• Enso Mets on sunnitud ostma aastas 1,8 miljonit tihumeetrit palke Venemaalt.
•• Piltlikult maksab Eesti puidutööstus praegu lisaks kasvava metsa hinnale palka nii metsa ülestöötajale kui ka metsamaterjali transportijale Venemaal.
•• Iga sissetoodud tihumeetriga läheb Eestist välja 800 krooni.
•• Kahe miljoni tihumeetri saepalgi import maksab 1,6 miljardit krooni.
•• Samas ei saa märkimata jätta tööhõivet, nende inimeste suurt hulka, kes on seotud Eesti metsandussektoriga.
•• Praegu on 31 protsenti metsi eri kaitsekategooriates, 9,1 protsenti on nii rangelt kaitstud, et seal ei tohi midagi teha.
