Eesti eesistumise peamisteks eesmärkideks on regiooni juhtimise korrastamine, positsioonide senisest parem kooskõlastamine ja uute, ühishuvi pakkuvate põllumajandusteemade fookusesse tõstmine regioonis. Eesti on ka esimene eesistuja, kes on koostanud eesistumise täpsema ajakava, teatas põllumajandusministeerium.

„Oluline on tähtsates küsimustes jõuda konsensusele sellisel moel, et Euroopa regioon esineks FAO kohtumistel senisest koordineeritumalt ning kõlama jääks regiooni kui terviku seisukoht,“ ütles Eesti esindaja FAO juures Ruve Šank.

„Samuti soovime jõuda enam sisuliste aruteludeni, näiteks selgitada välja, millised on Euroopa regiooni riikide ning FAO võimalused panustada toiduraiskamise probleemi vähendamisse.“

Alates 1. septembrist 2007 on Eesti alaline esindaja FAO juures Ruve Šank, käesoleva aasta septembrist asub Eestit FAO juures esindama Siim Tiidemann.

Euroopa regioon koosneb 27 EL-i liikmesriigist ja 22 mitteliikmest. Üheks Eesti ettepanekuks FAOs on ka üleeuroopaline rukkiprojekt, mis on samuti võimalus Lääne- ja Ida-Euroopa koostööks, eesmärgiga viia rukis 2015. aasta maailmanäitusele Milanos.

Eesti võttis FAO Euroopa regiooni eesistuja kohustused üle Taanilt ning 2013. aastal jätkab eesistuja tööd Holland, kes on Eesti kõrval kaaseesistujaks.

1945. aastal loodud FAO keskendub oma tegevuses maailma toiduga varustatusele ja maapiirkondade arengule.
FAO-l on 189 liikmesriiki. FAO liige on ka Euroopa Liit. Eesti on FAO liige alates 1991. aastast, aastatel 1995–1997 kuulus Eesti FAO juhtorganisse.