Eesti sõjatööstus valmistub lahinguks



?Tahad rahu, valmistu sõjaks,? ütleb vanasõna. Eesti tööstus valmistub hoolega, ainult et surma ja hävingut tema arsenalist ei leia.

Raja taga võib pidada tuntuimaks väikefirmat Eli Military Simulations, mille toodangu kuulutas sõjandusajakiri Military Technology äsja maailma 50 parima hulka kuuluvaks. Eli valmistatut kirjeldab regulaarselt mainekas militaarajakiri Jane?s.

Ettevõte on valmistanud seni peaaegu kõik Eesti kaitseväe kasutatavad simulaatorid. Olemuselt imiteerivad nad relvade käitumist üks ühele ? ainult tappa nendega ei saa. Samas võib näiteks automaate Eli abiga mõne minutiga muuta lahingrelvast treeninguvahendiks ning jälle tagasi tapariistaks. Firma välja töötatud ning patenteeritud tagasilöögimehhanism on maailmas ainulaadne.

Meie oma luurelennuk

Suursündmusena tõuseb peagi avalikkuse ees õhku mehitamata luurelennuk. Kaaludes vaid kümmekond kilo, võib kunstlind teha mitmetunniseid iseseisvaid lende, salvestades infot ning võimaluse korral edastades seda ka reaalajas.

Järgmise põlvkonna lahendusena töötab firma näiteks välja märklaudu, mis suudavad kuuli poolt helibarjääri ületamisel tekkiva paugu järgi kiirelt ja täpselt hinnata tabamustäpsust.

Firma tegevdirektor Tõnu Vaher kõneleb, et simulatsioonisüsteeme katsutakse luua tänapäeval peaaegu kõikides riikides, mistõttu on välisturgudele läbi murda väga raske. Ent siiski ? Eli toodangu vastu tuntakse huvi isegi nii kaugel kui Lõuna-Aafrika Vabariigis.

Eestis ajalooliselt tuntuimaks võib pidada juba 1904. aastast tegutsevat sõjavarustuse tehast, mis valmistas pool sajandit tagasi ka päris sõjariistu. Ametlikult lõppes nende valmistamine pool sajandit tagasi.

Kuigi, kes teab. ?Nõukogude ajal liikus igasuguseid kuuldusi. Räägiti, et valmistati raketiosi. Aga see kõik oli ju saladus,? meenutab tehase juhataja Jüri Tümanok.

Rõhk remondile

Täna valmivad firma umbes 60 meistri käe all kõikvõimalikud õppevahendid nagu lõhkepaketid, suitsugranaadid ning imitatsioonimiinid. Üha rohkem plaanib tehas aga pöörata rõhku militaarvarustuse remondile.

Eestis on kinnitanud militaarvaldkonnas kanda ka viiest inimesest koosnevale ajutrustile tuginev Englo.

Juba 1996. aastal teaduste akadeemia baasil asutatud ettevõte valmistab kõikvõimalikke tsiviilseadmeid, kuid toodangus annab siiski tooni sõjaliseks otstarbeks kõlbav varustus: miiniotsijad, radioaktiivse kiirguse indikaatorid, lõhkamisseadmed... Sellegi firma toodangut leiab Jane?sist.

Ettevõtte tegevdirektori Karin Punningu sõnul on neil õnnestunud müüa osa toodangust peale Eesti ka Itaaliasse ja Soome. Partnereid tuleb aktiivselt otsida messidelt, nagu äsja Riias lõppenud Security 2004.

Firmasid, mis teevad koostööd militaarvallaga, võib lugeda üles järjest. Näiteks seire- ja juhtimissüsteemidega

tegelevad R-Süsteemid ning Cybernetica või laevu remontiv BLRT Grupp. Rääkimata neist, kes valmistavad riideid või toiduaineid.

Strateegiline kaup

Enamiku Eesti militaartehnikast ostab ära Eesti kaitseministeerium. Ka temale pakkudes peavad Eesti militaarettevõtted pidama vastu kogu maailmast tulevale konkurentsile. Kuid see-eest läheb õnneks müüa vabakaubanduse tingimustes oma toodangut piiri taha endalgi.

Ega igaühele müüa tohigi ? kui varem valitses Eesti riigiaparaadis selles küsimuses teatav segadus, siis nüüd on võetud kindel seisukoht: igasuguste militaarsete õppevahendite ning lõhkeseadeldiste puhul on tegu strateegilise kaubaga. Seega tuleb ?paariariikidel? neist sõrmed puhtaks lakkuda.

Piirang ülemaailmsele relvakaubandusele

?? Eesti militaartööstus on oma rahumeelsuse tõttu harv erand. Juba üle aasta on käinud kolme inimõigusorganisatsiooni ? Amnesty International, IANSA ning Oxfam ? poolt rohkem kui 70 riigis algatatud kampaania, millega kutsutakse pöörama tähelepanu relvakaubanduse kontrollile. Organisatsioonide andmetel satuvad relvad tihti repressiivsete rezŠiimide või grupeeringute kätte, andes hoogu inimõigusrikkumistele, vaesusele ning konfliktidele. Kampaania korraldajad tahavad, et maailma valitsused sõlmiksid siduva relvakaubandust käsitleva lepingu. Üleskutsega on ühinenud enam kui 200 000 inimest, teiste seas Suurbritannia välisminister Jack Straw.

Klientuur

Kaitsetööstus turujõududele ei allu

?? Sõjatööstus on mitmeti eripärane, kirjutab the Economist. Ta on üks väheseid tööstusharusid, mille kliendid on peaaegu üksnes valitsused (jättes kõrvale väikesed tarned terroristidele ning narkogrupeeringutele). Arenguid niisuguses tööstusharus ei ole võimalik ennustada harilikke majandusmehhanisme arvesse võttes.

?? Suurima osa maailma kaitsekulutustest moodustavad õhuvägedele minevad summad. Selles valdkonnas tegutsevad kompaniid pakuvad oma kaupa sageli nii tsiviil- kui ka militaarsektorile.

Relvade ehitamisest võib ka elatuda

?? Moldovast lahku löönud Dnestri-äärset vabariiki juhib kriminaalset sündikaati meenutav oligarhia, mille põhisissetuleku moodustab illegaalne relvaäri. Kohapeal valmistatakse aukartustäratavas koguses Grad ja Duga tüüpi raketiseadeldisi, tankitõrjemiine, granaadiheitjaid ning käsirelvi. Mitmel pool maailmas lahingutandritelt kätte saadud tapamasinad pärinevad just Transnistriast.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare