Eesti start-up kogukond on pangakontode massilise sulgemise pärast marus

Eesti suurpankade tegevus, sulgedes e-residentide juba olemasolevaid pangakontosid ning massiliselt keeldudes neid uutele tulijatele avamast, on Eesti idufirmade kogukonna tõeliselt kihama pannud. Osad kiruvad Swedbanki ja teisi maapõhja, osad üritavad mõista, miks pank e-residente riskiks peab. Riigisektori esindajad ütlevad, et töö pankade ja regulatsioonidega käib, e-residentsuse programmi juht Kaspar Korjus tõdeb aga sotsiaalmeedias, et kära tõstmine aitab probleemide lahendamise kiirusele kaasa.

Start-up ettevõtja Ragnar Sass kirjutas eile sotsiaalmeedias, kuidas Swedbank teatas tema heale sõbrale, ukrainlasest idufirma loojale ja e-residendile Max Ischenkole, et tema ettevõtte konto suletakse. Seda ilma pikemate kommentaarideta. Kuigi Ischenkol on ettevõtte konto olnud siin juba 2015. aastast ning ta on üks esimestest e-residentidest, teatas Swedbank talle nüüd, et tal on kaks kuud aega alternatiivide otsimiseks.

"Meil on siin firma olnud 2015. aastast alates, avasin ka konto kohe pärast e-residendiks saamist. Nüüd on pank otsustanud, et nad meid ei taha ja eks me otsime alternatiive," rääkis Ischenko Ärilehele. Swedbanki venekeelses teates öeldaksegi firmale, et viimastel aastatel on jõustunud mitmed riigisisesed ja rahvusvahelised regulatsioonid, mis panevad pankadele kõrgemad nõuded ja nii peavad nad ennetusmeetmeid rakendama.

Swedbanki pressiesindaja Kristel Peterson nentis vaid, et konkreetse kliendi kaasust ei ole neil kahjuks võimalik kommenteerida. "Üldisemalt rääkides on e-residentsuse programm kahtlemata innovaatiline lahendus, kuid panganduse perspektiivist vaadates seotud komplitseerivate asjaoludega," ültes Peterson.

"Nimelt kehtivad pankadel mitte-residentidele, sealhulgas e-residentidele, kindlad kriteeriumid, mis peavad olema täidetud konto avamiseks. Näiteks on konto avamiseks kohustuslik näidata konkreetset ärilist seost Eestiga. Ettevõtetteid, kel Eestiga side puudub, pangad paraku teenindada ei saa, kuna see läheks vastuollu rahapesuvastase võitluse põhimõtetega."

Vihased ollakse ka riigipoolse suutmatuse pärast, kus ühelt poolt e-residentsust promotakse, aga ettevõtlusega lõpuks justkui tegeleda ei saa. "Täna toodab e-residentsus iga päev Eesti riigis pettunuid ettevõtjaid, kellele lubatakse rohkem kui in real life võimalik," kirjutab Sass.

Majandusministeeriumi IT-asekantsler Siim Sikkut nendib Sassi jt postituste all, et e-residentsuse tegemise ajaga võrreldes on rahapesu vastase võitluse oludes mõndagi karmimaks läinud. "Töö käib ja juba mõnda aega." Ka e-residentsuse programmi juht Kaspar Korjus kirjutab, et kõrgetasemelised kohtumised peaministri ja presidendi nõunike ja teistega on lähinädalatel plaanis. "Aga muidugi ei ole mul midagi turul tegutsejate suurema käratõstmise peale," kirjutab Korjus inglise keeles.