Tallinna Linnakohus algatas esmaspäeval Eesti Kütuse avalduse põhjal AS Eesti Talleksi suhtes pankrotimenetluse ning määras pankrotihalduri.

Eesti Päevalehe andmetel ei ole Eesti Kütus kõige suurem võlanõudja. Firma haldusdirektori Margus Kukke sõnul on Eesti Talleks neile võlgu sadu tuhandeid kroone.

Täpsemat summat ei tahtnud ta veel nimetada, kuid lisas, et võlg on juba mitu aastat vana ning näitab firma maksuvõimetust. Eesti Kütuse juristi Raivo Lausi väitel külastab pankrotihaldur kolmapäeval Eesti Talleksit, et selgitada firma praegust majandusseisu. "Minu andmetel ei ole ettevõtte majanduslukord just kõige roosilisem," väitis Laus.

Eesti Talleksi juhatuse liikme Peeter Rävniku sõnul on firma võlg Eesti Kütusele 160 000 krooni. "Firmale kuulutatakse pankrot, kui tema varadest ei jätku võlgade tasumiseks. Oleks naiivne arvata, et Eesti Talleksi vara ei kataks paarisaja tuhandelist või siis näiteks miljonikroonist võlga," väitis Rävnik. "On kummaline, et niisugust väikest summat ei osata lihtsalt küsida, vaid pöördutakse kohtusse." Tema sõnul on võlg pärit tootmiskoondise Talleks aegadest, ehk enne ettevõtte erastamist ning ulatus algselt poole miljoni kroonini. Tegemist oli kütusekriisi aegse laenuga, mis väljastati kütusena.

Küsimusele, miks seda nn väikest summat ei ole tasutud, vastas Rävnik, et nimetatud võlga maksti erinevate maksegraafikute alusel. "Ilmselt jäi mõni makse kellelegi kahe silma vahele."

Rävniku arvates on Eesti Kütuse säärane tegutsemine tingitud Esoili erastamisest. "Ilmselt nõutakse nende käest seda vara ja neil on sellega häbematult kiire," leidis Rävnik.

Krediidiinfo andmetel võlgneb Eesti Talleks 1. augusti seisuga maksuametile koos viivistega üle miljoni krooni. Samuti on ta võlgu Eesti Energiale üle 160 000 krooni. Rävnik eitas miljonikroonist võlga maksuametile. "Siin pole arvestatud tasaarveldusi nendega, tegelik võlg on märkimisväärselt väiksem," väitis ta.

Juhtimiselt on Eesti Talleks valdusfirma, mille alluvuses on umbes 17 tütarfirmat. Viimased on jagatud tootmis- ja äridivisjoniks. Kontserni möödunud aasta käive oli 183 miljonit krooni ning kasum üle kolme miljoni. Tänavu aasta käibeks prognoositakse 300 miljonit krooni. "Selle aasta kasum tuleb tõenäoliselt mullusest suurem, kuid täpset tulemust on raske prognoosida, sest käivitumas on mitu uut projekti," rääkis Rävnik.

Tema sõnul tõusevad tänavu esile äridivisjoniga seotud projektid ning tootmise osakaal jääb väiksemaks. äriliselt poolelt on tuntuim EKS Kaubamaja.

Enne privatiseerimist tegeles Talleks vaid ühe tootega, 60. aastatest pärit ekskavaatori mudeli tootmisega. Nüüd valmistatakse ekskavaatoreid vaid üksiktellimuse korras.

Eelmisel aastal sõlmis Eesti Talleks eelkokkuleppe Austria veoautode tootja Steyr Nutzfahrzeuge AG-ga Steyr-veoautode ehitamiseks Eestis. Lepingu järgi alustatakse veoautode valmistamisega 1997. aasta alguses. Toodangu mahuks on planeeritud kuni 600 autot aastas.

RAIVO MURDE