Eesti teadlased on Euroopas vaesed
Eesti edestab napilt Lätit, kuid jääb maha Leedust, kus teadlased teenivad umbes 18 000 krooni kuus. Edetabeli tipus troonivad Austria, Luksemburg, Taani ja Iirimaa keskmiste palkadega 80 000 krooni kuus ja rohkem. Euroopa parematega samas suurusjärgus on veel USA, Jaapan ning Austraalia. Omaette kategooriasse kuulub aga Sˇveits, kus teadlaste keskmine kuuteenistus on ligi 110 000 krooni. Vaesematest arengumaadest tõuseb esile India, mille teadlaste 12 000-kroonine kuupalk ei jäägi Eesti omast enam palju maha.
Uuring võrdles ka erasektori heaks töötavate teadlaste-uurijate ning ülikoolide ja instituutide palgal olevate teadlaste sissetulekut. Selles selget erinevust siiski ei ilmnenud: mõnes riigis on tulusam töötada erafirmas, mõnes teises jälle ülikooli juures.
Teadusharude kaupa suuri sissetuleku erinevusi pole. Reaalalad kipuvad siiski pakkuma natuke paremat teenistust, kuid on ka täiesti teistsuguseid andmeid. Näiteks Rootsis on kõige kasulikum olla matemaatik, siis tulevad sotsiaalteadused ja majandus. Kõige viletsamat sissetulekut saavad Rootsi teadlastest aga keemikud ja füüsikud. Teisalt teenivad Iirimaal keemikud jälle teistest rohkem. Hollandis on suurimad sissetulekud sotsiaalteadlastel, väikseimad omakorda matemaatikutel.
Reaalaladel teenib rohkem
Eesti on selles osas Euroopa keskmine: reaalalade teadlaste sissetulek on veidi suurem kui humanitaaridel.
Uuringu kokkuvõttes on Eesti tüüpiline vaene Euroopa riik. Enamikus arvestustes edestame Bulgaariat, Rumeeniat ja Lätit, ülejäänud riikidest jääme aga maha. On siiski üks kategooria, milles oleme esimesed. Eesti mees- ja naisteadlaste palgavahe on Euroopa suurim. Eesti naisteadlased teenivad keskmiselt 43% vähem kui mehed.
