Eesti Telefon kaotab telefonijärjekorra

Veel mõne aasta eest oli järjekorras ligi 25 000 inimest Telefonivõrku investeeriti kahe aastaga 250 miljonit krooni

Veel sel kuul kirjutatakse ajalukku mõiste telefonijärjekord, kuna kuu lõpuks rahuldab AS Eesti Telefon kõigi järjekorras olnud inimeste telefoniühenduse taotluse.

Eesti Telefoni juhatuse esimees Valdo Kalm ütles, et veebruari lõpuks täidetakse riigi ees võetud kohustus rahuldada telefonitaotlused, mis on tekkinud enne kontsessioonilepingu lõpetamist 29. detsembril 2000. Koos sellega läheb ajalukku sovetlik mõiste telefonijärjekord.

Majandus- ning kommunikatsiooniministri Liina Tõnissoni sõnul on tal heameel, et järjekorrad ning eelisjärjekorrad, kuhu mõned telefonitaotlejad kuulusid kümneid aastaid, jäävad lõpuks minevikku. “Minu põlvkonna inimesed mäletavad telefonijärjekordi hästi ja nad pidasid seda loomulikuks. Nüüd on see mõiste õnneks ära kadunud,” lausus minister.

Eesti Telefoni tegevuse algul 1993. aastal oli telefonijärjekorras peaaegu iga kümnes Eesti elanik – 146 000 inimest. Valdo Kalmu sõnul kujuneski seetõttu Eesti Telefoni esimesel kümnendil peamisteks märksõnadeks telefonitaotluste rahuldamine, uue telefonivõrgu ehitamine, vana analoogvõrgu digitaliseerimine ning kõneside kvaliteedi tagamine.

“Ehitati ligikaudu kakssada tuhat uut telefoniliini, veeti rahvusvahelised sidekaablid Soome, Rootsi, Venemaale ja Lätti ning tõsteti digitaliseerituse taset 5 protsendilt praeguseks ligi 77 protsendile,” ütles Kalm.

Kontsessioonilepingu lõppemisel 29. detsembril 2000 oli järjekorras veel 24 290 telefonitaotlust, kuna paralleelselt uute ühenduste ehitamisega oli lisandunud pidevalt uusi taotlusi. Seetõttu lepiti kontsessioonilepingu lõpetamise lepingus kokku, et Eesti Telefon peab hiljemalt 28. veebruariks 2003 likvideerima enne lepingule alla kirjutamist tekkinud telefonijärjekorra, välja arvatud need telefonitaotlused, mille rahuldamine pole võimalik Eesti Telefonist sõltumatutel objektiivsetel asjaoludel.

Valdo Kalmu sõnul oli nimetatud 24 290 taotleja hulgas ka selliseid inimesi, kes olid telefonijärjekorras oodanud umbes 30 aastat.

Eesti Telefoni juhatuse esimehe sõnul suunas ettevõte aastatel 2001-2002 telefonivõrku investeeringutena 250 miljonit krooni. Raskeimad piirkonnad, kuhu võrk tuli rajada, olid Pärnumaa, Harjumaa ja Läänemaa, kus puudus osaliselt nii kaabli- kui ka raadiovõrk.

Valdo Kalmu kinnitusel rahuldas Eesti Telefon 2002. aastal rohkem kui 98 protsenti telefonitaotlustest kahenädalase tähtaja jooksul. “Väheste ülejäänud avaldustega töötatakse edasi, et tellimuse esitajale soovitud lahendust pakkuda,” selgitas Kalm. “Telefonijärjekorda ei ole ka seepärast, et enamasti soovitakse telefoniavaldust esitades kasutada lisaks tavatelefoniteenusele ka internetiühendust.”