Eile Eesti-Vene optilise sidekaabli avamisel Tallinnas ütles Eesti teede- ja sideminister Kalev Kukk, et uue klaaskiudkaabli kasutuselevõtt on oluline sündmus kahe naaberriigi suhetes.
"See on hindamatu eeldus kahe naaberriigi vaheliste sidemete tihendamiseks kõigis eluvaldkondades," sõnas Kukk. "Naabriga võib saada läbi hästi ja halvemini, kuid tema olemasolu ei saa maha vaikida. Naabritevaheline suhtlemine on enesestmõistetav."
Eile avatud sidekaabel annab Kuke sõnul kahe riigi firmadele, üksikisikutele ja organisatsioonidele uue võimaluse kiireks, heaks ja suuremahuliseks infovahetuseks.
30 000 kõnet korraga
Eesti Telefoni tehnikadirektor Jaak Ulman ütles, et Eesti Telefon ehitas sidekaabli Tallinnast Narvani ja Venemaa Rostelekom Narvast Peterburini. Nii Eesti Telefon kui Vene osapool investeerisid kumbki projekti umbes 40 miljonit krooni.
AS Eesti Telefoni eile avatud esimene Eestit ja Venemaad ühendav 12-kiuline fiiberoptiline sidekaabel võimaldab kahe riigi vahel pidada korraga 30 000 telefonikõnet.
Ulman ütles, et uue sidekaabli kasutuselevõtmine ei paranda kõigi Eestist Venemaale võetavate kaugekõnede kvaliteeti. Ta väitis, et Eestist võetavate kõnede kvaliteet paraneb, kui sihtkohas on rahvusvahelise jaamaga ühendatud korralik telefonijaam. "Kui helistada mõnda äärepiirkonda, kus on kasutusel vanad jaamad, ei ole kvaliteedi paranemist oodata," märkis Ulman.
Eesti Telefoni peadirektor Guy Sundqvist ütles, et Eesti Telefon on seni avanud uued paremat kõnekvaliteeti võimaldavad sidekaablid Rootsi ja Soome liinil, järgmisena peaks valmima Eestit Lätiga ühendav uus sidekaabel.
Kõigi Eestist võetud rahvusvaheliste telefonikõnede hulgast moodustvad Venemaale võetavad kõned 26-27 protsenti ja see suhtarv kasvab pidevalt, ütles Sundqvist. Ta lisas, et Eesti Telefon on Eesti-Vene sidekaabli avamisega täitnud suurema osa äriplaanis seatud liinide kaasajastamise ülesannetest.
Transiitside äriideeks
Sundqvist avaldas lootust, et lisaks Venemaale võetavate kõnede arvu kasvule muudab Eestist Venemaaga ühendava sidekaabli projekti tulusaks ka võimalus kasutada Eestit Venemaalt Lääne-Euroopasse suunduvate kõnede transiitmaana.
Venemaa sideministri esimene asetäitja Aleksandr Krupnov ütles, et Venemaa avab kahe kuu pärast uued sidekaablid Kesk-Aasia regiooni ja Lõuna-Euroopasse. Ta ütles, et siis saavad Eesti kliendid seda ja Eesti-Vene kaablit kasutades helistada näiteks Jaapanisse või Taiwani.
Krupnov kinnitas, et Eesti ja Vene esindajad lähtusid uue sideliini ettevalmistamisel kahe riigi vahel 1993. aastal sõlmitud side parandamise lepingust.
Sideminister Kalev Kukk ütles, et Eestisse saabunud Venemaa sidespetsialistid kavandavad Eestiga uusi koostööprojekte side arendamiseks, kuid ta ei soostunud neid lähemalt kommenteerima.
AS Eesti Telefoni möödunud aasta esimese poole kasum oli 79 miljonit ja kogu aasta hinnanguline kasum sada miljonit krooni.
Käesoleva aasta tuludeks on ettevõte planeerinud ühe miljardi ja kuludeks 497 miljonit krooni. Aasta investeeringute maht on 419 miljonit krooni ja laenuintressideks tuleb maksta 70,5 miljonit krooni.
Võrreldes 1995. aastaga on loota tulude tõusu 25 protsenti; seitse protsenti sellest tuleb hinnatõusust.
