Lihatööstustest sai ainsana loa Rakvere Lihakombinaat, piimatööstustest neli ettevõtet ning kalatööstusest üksteist firmat. Kõik luba soovinud ettevõtted on tunnustatud ELi poolt.

“Ebameeldiv üllatus,” ütles veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Raimond Strastin esmaspäeva õhtul. “Nii palju põrujaid poleks küll osanud oodata.”

Strastini sõnul otsisid Vene inspektorid ettevõtetest näiteks desomatte (desinfitseeriv matt enne tootmistsehhi – toim.), mida Eesti seadused aga ei nõua. “Nõukogudeaegsed normid näevad ette ka näiteks sanitaartsooni tööstuse ümber, samuti otsiti puurkaevude ümbert aedu.”

Strastin ei osanud öelda, kas antud ekspordiload on mingiks kindlaks tähtajaks või tähtajatud. “Mingit kaebust me Vene võimudele küll ei hakka esitama, see oleks mõttetu,” ütles Strastin.

“Meil on Euroopa Liitu müümise luba olemas, no mis desomattidest siin jutt käib,” ütles Filee Lihatööstuse omanikfirma Maag nõukogu esimees Roland Lepp, kes kuulis Vene poole eitavast otsusest. Lihatööstus soovis ekspordiluba, kuid ei läbinud kontrolli. “Ega me muidugi ei panustanud Vene turu peale, oleksime naiivsed, kui Venemaa peale äriplaani teeksime.”

Venemaale ei tohi piimakaupa müüa ka Eesti suuremaid piimatoodete ELi eksportijaid – E-Piim. “See otsus on näide, et Venemaa peale ei saa teha äriplaani,” ütles ettevõtte juht Jaanus Murakas. “Ega midagi katki pole, müüme oma kaupa aga ELi edasi.”

Murakas rääkis, et Vene inspektorid ei juhtinud tähelepanu mingisugustele vajakajäämistele. Miks E-Piima Põltsamaa meierei kontrollis põrus, Murakas öelda ei osanud.

Venemaa poolt ainsa Eesti lihatööstuse ettevõttena loa saanud Rakvere Lihakombinaadi juht Olle Horm ütles, et erilisi ponnistusi kontrolli läbimiseks ettevõte küll ei teinud, sest Venemaa äri pole kombinaadi jaoks kuigi märkimisväärne. “Oleme sellised, nagu oleme,” ütles Horm. “Desomatid on meil jah olemas, kuid minu meelest on ka meie konkurendid täiesti korralikud, ei teagi, miks nad põrusid.”