Eesti tööturg ja palgad liiguvad kahe kiirusega

71 000 töötust hoolimata valitseb sektorites rööbiti ka tööjõupõud. Erinev kiirus on ka palgakasvul.

Eile avalikustatud statistikaameti andmetest selgus, et Eesti töötuse määr oli 2013. aasta esimeses kvartalis 10,2%, see on küll aasta võrdluses vähem, kuid eelmise kvartaliga võrreldes on märgata tööpuuduse suurenemist.

„Hõive kasv hakkas aeglustuma juba 2012. aasta teises pooles ning koos majanduskasvu pidurdumisega jätkub see ka selle aasta esimeses pooles,” põhjendas Eesti Panga ökonomist Natalja Viilmann. Ta lisas, et kuigi töötute arv võrreldes eelmise kvartaliga kasvas, oli hooaega arvesse võttes tegu siiski tööpuuduse jätkuva vähenemisega. Ometi tõstatab tööhõive kasv rea uusi probleeme.

Eelkõige on raskustes märtsis Euroopa üht kiiremat kasvu näidanud tööstussektor. Ka Swedbanki selle aasta kevadel tehtud tööstusuuringu järgi piirab üle 40% töötleva tööstuse ettevõtete arengut oskustööjõu puudus. „Kõige akuutsem on see probleem raske- ja ehitusmaterjalide tööstuses. Enim tuntakse puudust inseneridest, tootmisjuhtidest ja meistritest,” selgitas Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. „Selline struktuurne tööpuudus võib avaldada liigset palgasurvet.”

Nii ongi Eestis täheldada kahekiiruselist liikumist nii tööjõu- kui ka palgaturul. Swedbanki juht Priit Perens ütles märtsis intervjuus Eesti Päevalehele, et palgasurve on olemas, kuid tööjõuturg näib jagunevat kaheks. „On inimesed, kes tegelevad tootmisega — seal on palgad juba kasvanud ja kasvavad veelgi, sest on tööjõupuudus. Teisalt on inimesed, kes tegelevad teenindusega, ja seal ei ole veel palgasurvet olnud. Seal on pigem tööjõu ülejääk, teenindavat tööd teha tahtjaid on rohkem kui kohti, see hoiab ka palgad madalal,” rääkis Perens.