Eesti trükikojad on osalised Soome kolmnurkskeemis

Soome ajakirjade kirjastajatel on viimase paari aastaga välja kujunenud kolmnurkskeem: ajakiri koostatakse Soomes, trükitakse Eestis ja saadetakse klientidele Norra kaudu.

Kui lisada vahepealset logistikat tegevad Leedu ja Poola rekajuhid ning ajakirju kiletavad Iraagi päritolu pagulased, on skeem tõeliselt rahvusvaheline. Selle mõte on hoida lõpptoote hind võimalikult madal.

Kui Eestis trükkimisega on asi lihtne – see on odavam kui Soomes –, siis põhjuse, miks ajakirju tellijatele Norra kaudu saadetakse, leiab maksukorraldusest. Nimelt ei nõua Soome väljastpoolt Euroopa Liidu majanduspiiri tulnud kaubalt ­käibemaksu, juhul kui see on alla viie euro. Sinna alla langevad ka ajakirjad.

Kui Soomes kümnendi alguses perioodika käibemaksu tõsteti, hakkasid kirjastajad otsima võimalusi, kuidas selle tasumisest pääseda. Esialgu saadeti ajakirju maksusoodustustega piirkonda Ahvenamaale, aga kui Soome valitsus mullu Ahvenamaa soodustust saavate piirkondade seast välja arvas, hakati ajakirju saatma Norra kaudu.

Soome rahvusringhäälingu Yle uuriva toimetuse hinnangul sõidab Norrasse igal kuul miljonite eurode eest Soome ajakirju. Need jõuavad firmasse Lundeby & Co Bokbinderi, mis asub Hærlandi linnakeses paarikümne kilomeetri kaugusel Rootsi piirist. Seal saavad ajakirjad endale kile ümber ja aadressiandmetega sildi peale ning tulevad siis järgmise veoautokoormaga tagasi Soome. Norras tehtav kiletamine ja sildistamine on skeemi tähtis osa: kaup peab EL-i maksualast väljaspool saama mingigi lisandväärtuse, et Soome käibemaksuerisusse mahtuda.

Kogu skeemi taga on aga suurenev konkurents, vähenevad tiraažid ja kahanevad reklaamitulud. Viie aastaga on kolme Soome suurkontserni ajakirjade kogutiraaž vähenenud veerandi võrra 3,5 miljonini. Sama ajaga vähenesid reklaamitulud poole võrra 36 miljoni euroni.

Soome eelmine valitsus lootis perioodika käibemaksu tõstmisega koguda 70 miljonit eurot aastas. 2012. ja 2013. aastal koguti 30 miljonit; 2014. aastal, Ahvenamaa ajakirjaralli ajal, ainult kolm miljonit ja nüüd 15 miljonit eurot aastas, sest päris kõigile kirjastajatele Norra ralli ikkagi ära ei tasu.

Soovist klientide ärisaladusi hoida ei taha ükski Eesti trüki­koda oma osast selles skeemis eriti rääkida. Skeemi olemasolu on aga vähemalt mõne trüki­firma juhi sõnul avalik saladus.