Eesti ühe populaarsema elukeskkonna lugu: kinnisvara hind kasvas hüppeliselt
2006. aastal tehti Rae vallas 2077 kinnisvaratehingut, mille rahaline väärtus oli kokku 252,1 miljonit eurot. See jäi ka kõige paremaks aastaks. 2007. aastal tehti kokku 225,87 miljoni euro eest 1419 tehingut. Siis aga toimus järsk kukkumine, 2008. aastal tehti 1084 tehingut 90,1 miljoni eest.Tehingute arv oli kena, kuid varade väärtus oli väga järsult kukkunud.
Põhi saavutati 2010. aastal ning siis hakkas väike tõus, mis 2013. aastal päädis 66,4 miljoni euro ja 946 tehinguga. Seejärel toimus tõeline plahvatus - 2014. aastal tehti 1120 tehingut 139,7 miljoni euro eest.Aastane rahaline kasv oli enam kui kahekordne.
Kui Tallinnas maksis korteri ruutmeeter keskmiselt umbes 1420 eurot, siis Rae vallas oli see 1290 eurot. Keskmine tehingu hind on aga Eesti kõrgeim, 107 600 eurot (Tallinnas 78 324 eurot).
Igatahes saab öelda, et Rae valla tõus eelmisel aastal oli märkimisväärne. Seda näeb kohapeal ka vallavanem Mart Võrklaev.
Vallavanema kommentaar:
"Rae vald on 2014.aastal kasvanud nii elanike arvult kui elamukohtade ning samuti äripindade arvult. 2014. aastal oli rahvastiku kasv 854 inimest. 1. jaanuari seisuga on elanikke 15 138.
Möödunud aastal andsime välja elamutele 105 kasutusluba ja 164 ehitusluba. Siit võib järeldada, et ehitustegevus Rae vallas on aktiivne ja kasvava rahvastiku järgi võib eeldada, et valmis elamispinnad saavad kohe ka uued elanikud. Kõige suuremat kasvu on jätkuvalt näha Peetri piirkonnas. Peetri alevikus kasvas elanike arv 356 inimese ja selle kõrval asuvas Järvekülas 264 inimese võrra.
Väga populaarseks uuselamurajooniks on osutunud Sepa elurajoon, mis praktiliselt kasvab iga kuuga. Samuti meeldib inimestele Sireli arenduse kortermajad Peetri piirkonnas. Need kaks nimetatud arendust on Rae valla 2014.aasta niiöelda tähed.
Kuna Peetri piirkond kasvab, alustame käesoleval aastal sinna piirkonda uue põhikooli ehitusega, mis saab valmis 2016. aasta 1. septembriks. Lasteaiakohtade defitsiit on õnneks mööda saamas (suuremad investeeringud: Aruheina lasteaed tõi möödunud aastal 180 kohta ja jaanuaris 2015 avame Võsukese lasteaia 240 kohaga).
Kuid eks elukeskkonna arendamisel on tööd veel omajagu infrastruktuuri rajamisel. Käesoleval aastal teeme algust väga olulise peatükiga - kergliiklusteede võrgustiku välja arendamine suuremate asumite vahel. Tänavu on plaanis ehitama hakata Assaku-Peetri valgustatud kergliiklusteed ja Assaku-Jüri kergliiklusteed. Kaasaegse elukeskkonna osa on ka kvaliteetne tervishoiu teenus ning ka selles osas on vallal kindlad ja peatselt töösse minevad plaanid. Peetrisse tuleb perearstikeskus ja Jürisse loodame samuti rajada kaasaegse nõuetekohase tervisekeskuse.
Uusarenduste osas pole näha ehitustegevuse raugemist vaid pigem kasvu. Rae vallas on põhimõte, et kui valda soovitakse rajada suurem arendus, siis on vajalik panustada ka sotsiaalsesse infrastruktuuri, sest ainuüksi majad elamukruntidel ei võrdu hea elukeskkonnaga. Meil on vaja pakkuda alus ja põhiharidust, tervisespordi võimalusi ja häid teid nii jalgsi kui ratastel liiklemiseks.
Arendused, mis on 2014. aasta kasvunumbrite taga, ongi rajatud terviklikult ja kvaliteetseid lahendusi pakkudes. Seega annab see selget kinnitust, et oleme õigel teel, kui reguleerime võimalikult täpselt arendajate kohustusi ning nõuame enne elamukohtade välja arendamist arendusala teenindamiseks vajaliku taristu olemasolu. Piirkonna kinnisvara hinnatõus annab samas ka arendajatele selge signaali, et kui teha oma tööd vastutustundlikult ning kvaliteetselt, siis leiab see ka omanikud."
