Eesti uue kaubamärgi loojad eksisid lihtsasti kontrollitavate faktidega

 (271)
Täiendatud EAS-i selgitusega!

Eesti uut kaubamärki reklaamiv kalender
Eesti uut kaubamärki reklaamiv kalenderFoto: Ilmar Saabas

Eesti uue kaubamärgi loojad tegid 200 000 euro eest kaks rumalat viga. Esiteks väidavad nad brändi reklaamkalendris, et "Euroopas on 65 hiidrahnu, neist 60 asuvad Eestis" ja teine kergesti kontrollitav, kuid mitmesaja tuhande euro eest kontrollimata jäänud väide kätkeb Eesti metsasust. Disainerid ja turundajad ütlevad, et "mets katab Eesti pindalast 49%, sellest 40% olevat sertifitseeritult mahe."

Siinkirjutajal kulus mõnikümmend minutit, et need ekslikud väited Eesti Looduse ja kahe telefonikõnega ümber lükata.

Kõigepealt hiidrahnudest. Arvestades, et neid ei teki üleöö juurde ega ka kao niisama lihtsalt, siis võtsin aluseks ajakirjas Eesti Loodus 2011. aasta mais ilmunud artikli "Kivihiidude maa". Selle autor on geoloog Kalle Suuroja, kes töötab siiani Eesti Geoloogiakeskuses.

Tuletagem meelde, et brändiloojate meelest on Euroopas 65 hiidrahnu, neist 60 asuvad Eestis.

"Mitu miljonit ruutkilomeetrit hõlmaval Põhja-Euroopa jäätumisalal on kokku loetud ligikaudu 130 hiidrahnu, neist 120 asub ligi poolesaja tuhande ruutkilomeetri suuruses Eestis. Ligi veerandsada neist kivimürakaist on oma koha leidnud Lahemaa rahvuspargi umbes poolel tuhandel ruutkilomeetril.

Loe veel

Seotud lood:

Hiidrahn on rändrahn, mille pikem mõõde on vähemalt 10 meetrit või siis ümbermõõt üle 25 meetri. Eesti ja ka kogu Põhja-Euroopa jäätumisala suurim hiidrahn on Toodrikivi (ümbermõõt 54 m, kõrgus 11 m, maht umbes 1100 m3).

Kuigi see hiidrahn lebab Nõva ranna lähedal umbes 11 meetri sügavuses vees, võib seda õigusega pidada maismaa hiidrahnude hulka kuuluvaks, sest madala veeseisuga (keskmisest üle 40 cm madalam) paistab selle ülaosa veepinnast välja. Saksamaa ainuke hiidrahn Buskami rahn (umbes 600 m3) ulatub üle veepinna vaid meetri jagu, kuid ikkagi peetakse teda Saksamaa suurimaks.

Lahemaa on lahtede maa. Ent peaaegu sama õigustatult võiks Lahemaad nimetada ka kivihiidude maaks. Lahemaa kerkib kivirahnude hulga poolest kindlalt teiste seast esikohale, olgu siis Eestis, Euroopas või isegi kogu maailmas.

Mitte üksnes hiidrahnud, vaid ka sadadest suurematest ja tuhandetest väiksematest rändrahnudest kivikülvid mererannas ja metsa all kannavad endas kivihiidude maa kordumatut võlu ja eripära. Ligi 400 hektaril laiutav Käsmu kivikülv võiks samuti pälvida maailma suurima tiitli," kirjutab geoloog Eesti Looduses.

Mis puudutab Eesti metsasust ja nn mahemetsasust, siis pöördusin täpsete numbrite saamiseks RMK ja MTÜ Organic Estonia poole.

RMK metsakorraldustalituse juhataja Veiko Eltermann ütleb, et Eesti pindalaks ilma Peipsi järveta 4 369 800 ha. Eesti metsamaa pindalaks on 2 273 700 ha. On üldine tava, et Eesti metsasust arvutatakse ilma Peipsi järveta. Sel juhul on Eesti metsasuseks 52%."

Tema sõnul on RMK hallatava metsamaa pindala 16. jaanuari 2017 seisuga 972 180 ha, mis moodustab Eesti pindalast ilma Peipsi järveta 22,2% ja kogu Eesti metsamaast 42,8%.

Mahemetsanduse eestvedaja MTÜ Organic Estonia juhataja Krista Kulderknup lisas Ärilehele, et kogu riigimets on sertifitseeritult mahe, aga lisaks riigimetsale - 972 180 ha - on Eestis veel 388 814 ha maheala, millest kõik ei ole küll mets. Seega on Eestis nn mahemetsa ligikaudu 44-45% kogu metsasusest, mis on riigi pindalast 52%.

EAS-i kommunikatsioonijuht Kadri Kütt ütleb Ärilehele saadetud selgituses, et nad on alati valmis infot korrigeerima. "Õige info kogumine ja edastamine ongi selle projekti üks eesmärke. Hiidrahnude arvu kohta leidub erinevat infot. Meie toetusime Eesti Entsüklopeedias toodud andmetele, kus on öeldud, et hiidrahne on Eestis 60 ja Euroopas kokku 65.
Metsa statistika kooskõlastasime RMK-ga. Kuid nagu öeldud – oleme valmis uuesti üle kontrollima," lubab Kütt.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare