Eesti võib saada juhtivaks maaks energiatõhusate hoonete tehnoloogiate vallas
Viie aasta pärast hakkavad kehtima ranged energiakulu normatiivid hoonete ehituse ja renoveerimise valdkonnas, mis fundamentaalselt muudab kasutatavaid ehituste juures kasutatavaid materjale ja tehnoloogiaid.
Vaatamata suhteliselt pikale üleminekuajale valitseb sektoris väga suur teadmatus ja kohati isegi peataolek. Nii näiteks on hinnanguliselt ainuüksi Skandinaavias puudu 35 000 pädevat spetsialisti, kes suudaksid kavandatud muudatused sujuvalt ja efektiivselt ellu viima.
Samas on hoonete ehituse puhul kvaliteedi ja pädevuse küsimus ülikriitilise tähtsusega, sest ebakompetentsus ja vead ilmnevad alles aastate pärast kui investeeringud on juba ammu tehtud. See tähendab, et sektori turumajanduslik korrastumine toimub väga aeglaselt ja on seotud suurte probleemidega alates mõttetustest kulutustest kuni inimeste isiklike tragöödiatega probleemsete eluasemelaenudega.
Eestis on valdkonna erinevad osapooled ühiselt tõdenud, et olukord on kriitiline ja tegutsema tuleb hakata kohe, et kümnendi lõpuks oleks tekkinud piisav kompetents ja valmisolek sujuvaks üleminekuks uutele normidele. Samas peidab muutus endas tohutuid võimalusi majanduse ja eeskätt tehnoloogilise ekspordi arendamiseks, sest suurte muudatuste aeg on alati seotud traditsiooniliste ärimudelite lõhkumise ja uute partnerite leidmisega.
Kiiresti ja oskuslikult tegutsedes avanevad Eesti ettevõtetele mitmesaja miljardilised ehitusturud Euroopas ja eriti Skandinaavias. Tuleb vaid arendada välja unikaalne kompetents ja pakkuda kvaliteetset teenust.
Selleks, et olla valmis pakkuma keerulisi, kõrge lisandväärtusega ja efektiivseid energiatõhusate hoonete tehnoloogiaid, peab ühendama väga erinevate valdkondade kompetentse alates IKT-st, ehitusfüüsikast, modelleerimisest ja lõpetades materjalitehnoloogiatega.
Eesti tugevus ja unikaalsus seisnebki erinevate valdkondlike ja institutsionaalsete töögruppide koostöös, tõdes hiljutisel temaatilisel ümarlaual loodava Energiatõhusate hoonete ja materjalide tehnoloogiate arenduskeskuse (EMTAK) juht Ilmar Kink. Uute ja innovaatiliste materjalide kasutamine energiatõhusate ehitiste tehnoloogiates oleks konkreetseks nišiks, mille abil meie ettevõtted saavad oma tooteid turustada eksportturgudel.
Energiatõhusate tehnoloogiate ja kohalike ehitusmaterjalide ühendamine annab uusi võimalusi ka kohalikule ettevõtlusele, lisas Põlvas energiatõhusa ehituse ja kohalike looduslik ehitusmaterjalide tootmise keskust arendav Kuldar Leis.
Eestis on tekkinud unikaalne võrgustik, mis ühendab endas mõlema suure ülikooli töögruppe, regionaalseid kompetentsikeskusi, tehnoloogia arenduskeskust EMTAK ja ettevõtlust, kel igaühel on täita konkreetne roll, et tekiks reaalselt majanduslikku lisaväärtust loovad uued tehnoloogiad.
Võrgustikus osalevad ettevõtted (nt. Sense) on viimase paari aasta jooksul ehitanud valmis mitmed objektid, mille reaalsed aastaringsed monitooringutulemused tõestavad, et meil on piisavalt kompetentsi liginullenergia hoonete ehitamiseks. Et aga protsessil ei saa lasta lihtsalt isevooluteed kulgeda, tõestavad mitmed hiljutised suuremõõdulised läbikukkumised nii avaliku kui ka erasektori energiatõhusate ehitiste puhul.
Lähiaastatel on aga vajalik intensiivne töö kompetentsi vormimiseks eksporditavateks ja laialdaselt kasutatavateks tehnoloogiateks, mis vajab kõikide osapoolte koordineeritud ja tõhusat panust.
Lisainfot saab siit.
Valdkondlikus arutelus saab sõna sekka öelda Põlva kultuuri- ja huvikeskuses neljapäeval kell 16 toimuval arutelul, mis keskendub eeskätt Põlvamaa vastavatele arendusplaanidele.
