Eesti võimalustest Norra offshore-sektoris

 (1)

Eesti võimalustest Norra <em>offshore</em>-sektoris
Foto: Kai Pfaffenbach , Reuters/Scanpix

Paljud Norras tegutsevad Eesti ettevõtjad on viimasel ajal tõdenud, et sealne turg on varasemast enam avatud uute tarnijate ja koostööpartnerite leidmisele, mis annab võimaluse ka Eesti toodetele ja teenustele saada varasemast enam „jalg ukse vahele". Eriti selgelt on seda tunda seni küllaltki protektsionistlikus nafta- ja gaasisektoris, kus rahvuslikku rikkust on varem püütud pigem „omadele" hoida.

Osalt on aga takistuseks Eesti-sisene ideeline madallend - neile vähestele, kellel on suurem ambitsioon, ei jagu tihti ümbritsevate tuge. Pole ju Eestis naftat seni leitud ja maagaasi immitseb väheses koguses vaid paaril saarel. Seepärast on levinud arvamus, et Eesti majanduse juurde offshore-tööstus justkui ei kuulugi. Tegelikult pakub aga meile lähima energiahiiu ehk Norra mandrilava servast looduslike energiaressursside ammutamine tellimusi mitmetele Eesti metalli- ja masinatööstuse või töötleva tööstuse ettevõtetele. Nende seas on nii Norra ettevõtete kohalikke tütarfirmasid (nagu nt Bestra või Protex) kui ka üha suurema tegevushaardega Eesti ettevõtjaid (nagu nt SRC Group, APL Production või Respo Haagised).

Eesti ei pea võrduma ainult puitmajadega

Eesti on Norras kogunud mainet arvestatava puitmajatootjana (eesotsas Kodumaja AS-iga, kellel Norra turul tegutsemise kogemust üle 20 aasta). Kindlasti on neist kogemustest, nagu ka meie rahvusvahelisest e-reputatsioonist abi ka selleks, et võita Eestile tugevam positsioon suures ja uuesti kasvama hakanud offshore-äris. Alates 2016. aastast on tootmismahtude suurenemine koos nafta- ja gaasihindade tõusuga toonud Norras sellesse sektorisse tulude kasvu üle 45%. 2018. aastaks on Norra valitsuse netorahavoo mahuks naftatööstuses prognoositud 183 miljardit Norra krooni.

Seejuures moodustavad Statoililt laekuvad plaanitud dividendid „vaid" 14,5 miljardit Norra krooni, nii et Norra valitsuse suunav roll naftatööstuses on mitmekesisem kui oskame arvata. Alates 2001. aastast on ju Statoil börsiettevõte, ülejäänud Norra SDFI ehk riigi otsesed finantshuvid (mida koordineeritakse läbi riigifirma Petoro) on sellised: 186 tootmislitsentsi, 38 tootmispiirkonda ning osalused 16 ühisettevõttes, millele kuuluvad torujuhtmed ja maismaarajatised.

Huvi Saudi Araabani

Loe veel

Eesti ettevõtetel on Norra offshore-sektorile pakkuda näiteks tootmisefektiivsust tõstvaid tarkvaralahendusi, samuti värskeid äriideid mehhatroonika või materjalitehnoloogia töömailt. Praegu kombatakse nii Norrast kui Saudi Araabiast infot, kas meie unikaalne põlevkivitootmise tehnoloogia võiks sisaldada innovaatilisi lahendusi nende nafta- ja gaasitööstuse jaoks, nii rannikumeres kui maismaal. Ka Norra insenerid on varasemast enam valmis töötama Eesti ettevõtete jaoks, mis teeb kergemaks tütarettevõtete loomise Norras.

Kindlasti leidub offshore-tööstuses meie jaoks aga võimalusi veelgi enam. Need kümned tuhanded inimesed, kes on nafta- ja gaasiplatvormidel tööl, vajavad ju pidevalt kõige erinevamaid tooteid ja teenuseid - tööriideid ja -jalanõusid, eriratsiooniga toiduaineid, ohutusseadmeid ja tööpaate, IT-lahendusi tervisemonitooringuks jne. Ka plastitööstuse tootevalik laieneb üha enam senistele metallitööstuse pärusmaadele. Sageli on just nutikatel nišitoodetel, mis esmapilgul justkui ei pruugigi ühe või teise tööstussektoriga seostuda, suurema eksporditulu teenimiseks kõige suuremad võimalused. Kuigi offshore-sektori tarneahel on seotud keeruliste kvaliteedinõuete ja hankenormidega, on sealt läbi murdes võimalik teenida ikkagi korralikku marginaali.

Valusatest kogemustest on õpitud

Paljusid ettevõtteid on offshore-sektorist eemale peletanud 2014. aastal alanud langusperiood. Kasumivõimalused tundusid kokku kuivavat. Ainuüksi Norras kaotas töö umbes 30 000 inimest, ka norralaste eneseuhkus sai natuke räsida. Kindlasti on 2017. aastal alanud taastumine aeglane, nagu oli turu tõus ka pärast eelmist, 2008. aastal toimunud toornafta hinna kukkumist. Ent tundub, et seekord tahavad naftatootjad oma valusatest kogemustest varasemast enam õppida.

Viimatise õlikriisi põhjustasid ahnus ja lohakus - täpsemalt toodangu ülepakkumine (nt Saudi Araabia ja Venemaa poolt) ja kokkulepete puudumine OPEC-i riikide vahel, samuti vähene koostöö OPEC-i ja muude tootjariikide vahel. Nüüd on tootmisralli üks juhte Saudi Araabia asunud reformide teele ning ühise 5%-lise käibemaksumäära sisse seadnud Pärsia lahe riigid tihendavad majanduskoostööd. Tootmisefektiivsuse tõstmine ja fossiilkütustest sõltuvuse vähendamine riigi SKP-s on üha veenvamalt teemaks ka Norras. Statoil, mis tõenäoliselt hakkab peagi kandma Equinor'i nime, püüab uute leiukohtade (nagu nt Johan Sverdrup) kasutuselevõtmisel viia nafta tootmise omahinna 30 dollarist allapoole.

Naftahinna tõus tekitab uusi ärimudeleid

Augustis toimuv Norra offshore-tööstuse lipuüritus - mess, konverents ja summit ONS 2018, kuhu tulevad kokku nafta- ja gaasitööstuse võtmeisikud kogu maailmast, saab igatahes olema huvitav. Aastal 2014 osales seal üle 91 000 külastaja, 2016 oli külastajaid ca 65 000. Viimase poole aasta jooksul on koos naftahinna uue tõusuga sektori väljavaateid ja aktsiakursse järjest optimistlikumalt hinnatud. Operaatorid on alustamas uusi suurprojekte nii Põhja- kui Barentsi meres, samaaegselt otsitakse uudseid ärimudeleid. Eesti ettevõtted oma ühisstendiga on õlitootmise pealinnas Stavangeris igatahes kohal ning saavad otseallikast värsket infot ja loodetavasti ka uusi tellimusi.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare