Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse viimase aasta jooksul läbi viidud uuringud näitavad, et eestimaalaste finantskäitumisele on iseloomulik juhuslik ja lühiajaline planeerimine ning vähene säästmine.

Läbi aastate püsib võrdlemisi muutumatuna tendents, et Eesti inimene oma rahaasju pikalt ette ei planeeri. Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse aprillikuus valminud uuringust selgus, et oma pere eelarvet planeerib 72% elanikest, 2010. aastal oli selliseid peresid vähem - 68%. „Võrreldes 2010. aasta uuringuga on kasvanud nende perede hulk, kes on asunud pere sissetulekuid ja väljaminekuid jälgima. See näitab, et inimeste teadlikkus rahaasjade planeerimise vajalikkusest on tõusmas, kuigi visalt,“ ütles teabekeskuse juhataja Lee Maripuu. Eelarvet koostavate perede hulk on küll suurenenud, aga rahaasju planeeritakse jätkuvalt ette suhteliselt lühikeseks ajaks - enamasti on selleks perioodiks vaid üks kuu. „Palgapäevast palgapäevani planeerib eelarvet 38% leibkondadest ja see pole viimase nelja aasta jooksul muutunud,“ tõdes Maripuu ja lisas, et pikemaajaliselt planeerivad oma rahaasju pigem suurema sissetulekuga ja nooremas keskeas inimesed. Tänavu suutis oma pere sissetulekust mingi osa säästa 51% peredest, 2010. aastal aga 44%. Kui 2010. aastal oli säästetav summa keskmiselt 10,7% - 13,1% kuusissetulekust, siis tänavu aprilliks oli see tõusnud 14%-ni.

Piisava sissetuleku kindlustamine pensionipõlveks on praegu ja tulevikus üha enam inimeste endi kohustus. See tuleneb nii rahvastiku vanuselisest ja arvulisest muutusest kui pensionisüsteemist, mis eeldab ka inimeste endi panustamist. Möödunud aastal läbi viidud uuringust selgus, et inimesed teavad vähe riikliku pensionisüsteemi ülesehitusest ning nende ootused tulevase pensioni suuruse osas on ebarealistlikult kõrged. Eesti elanike arvates peaks pension moodustama keskmiselt 74% pensionieelsest palgast, samas ei tea 77% elanikkonnast, et pensionisüsteemi kaks esimest sammast annavad kokku vaid 40% pensionieelsest sissetulekust. Pensionipõlves toimetulekul loodavad inimesed enim kohustuslikule kogumispensionile ehk II sambale (65%), 43% elanikest loodab jätkata töötamist, 36% loodab soetatud kinnisvarale, 35% abikaasa ning 29% laste toele. „Selles loetelus on palju nö mittemateriaalseid pensionisambaid, mis panevad kõrged ootused nii iseenda tööalase kvalifikatsiooni säilimisele kui ka heale tervislikule seisundile, laste valmisolekule vanemaid rahaliselt aidata, kinnisvaraturu stabiilsusele, et tagada rahuldav elatustase ka pensionipõlves,“ ütles Maripuu. „Kui tööalane areng ja töövõime säilimine sõltuvad paljuski igaühe enda käitumisest, siis teiste loetelus märgitud ootuste puhul on tulevik ettearvamatum. Oma toimetuleku kindlustamiseks saavad inimesed juba praegu kindlasti rohkem ära teha.“

Kui säästmisharjumus on juba tekkinud, on mitmeid võimalusi kõrvalepandud raha paigutamiseks. Teabekeskuse uuringust selgus, et neile, kellel on võimalik säästa, tundub kõige tulusam paigutada raha kinnisvarasse (47%) või panka (33%). „Vastuoluna võib välja tuua, et kuigi 36% elanikest loodab pensionieas toimetulekul kinnisvarale, siis tegelikult ei ole inimesed valmis finantsraskuste korral kinnisvarast loobuma, kuivõrd sageli mõeldakse kinnisvara all just oma kodu. Suurem osa kinnisvara omanikest ehk 61% ei ole nõus müüma omatavast kinnisvarast mitte midagi, ei korterit, maavaldust, suvilat ega ka maamaja,“ märkis Maripuu.

Teabekeskuse uuringute tulemustest selgub, et Eesti elanikud suhtuvad nii lühi- kui pikaajalisse rahaasjade planeerimisse pigem leigelt. Vähese planeerimise ja juhuslikku laadi säästmisharjumuse tõttu ei ole paljudel piisavat rahalist puhvrit ootamatustega (näiteks pikaajaline haigus, töökaotus) toimetulekuks. Kolmandik elanikest saaks peamise sissetulekuallika kadumisel hakkama vaid ühe kuu, 37%-l elanikest on juhtunud, et kuusissetulek ei kata täielikult kulutusi. Pingeline eelarve teeb inimesed kergesti vastuvõtlikuks kiiretele, kuid sageli pikemas perspektiivis kallitele finantsotsustele – näiteks tarbimiskrediit ja kiirlaen, mida on hiljem väga raske tagasi maksta. „Kulude-tulude planeerimine ja kokkuhoid eeldab vastutustundlikku tarbimist ja nutikat majandamist. Oma rahaasjade juhtimine nõuab enesedistsipliini ja teadmisi, kuid ka riigi, finantsasutuste ja ühiskonna tuge. Ehkki finantskirjaoskuse edendamine on tõusnud prioriteediks ka riiklikul tasandil, kinnitavad Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse poolt läbi viidud uuringud veel inimeste teadlikkuse ja harjumuste visa muutumist. Siiski võib näha, et kui muudetakse hoiakuid oma isiklike rahaasjade planeerimisse, suureneb ka inimeste heaolu ja sotsiaalne turvatunne tervikuna,“ ütles Maripuu.