Eestis ei tea seni keegi, kui paljusid häiris Elioni sidekatkestus
Mitte kellelgi ei ole täit ülevaadet sellest, kui paljude elutähtsaid teenuseid tagavate asutuste töö oli juba poolteist kuud tagasi juhtunud Elioni sidekatkestuse tõttu häiritud. Mäletatavasti läks 17. novembri hommikul rikki Elioni tuumikvõrk, mistõttu oli suur osa eestlastest enam kui tund aega ilma internetiühenduseta.
Elioni enda andmetel tunnetas rikkest tingitud häireid umbes 90 000 klienti. Kui palju on nende klientide taga aga reaalselt inimesi, ei ole teada. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi järelepärimisele, kui suures mahus oli rikke tõttu häiritud elutähtsate teenuste toimimine ning milliseid elutähtsa teenuse osutajaid see puudutas, jäi firma vastuse võlgu. „Kahjuks puudub Elionil ülevaade, millised meie kliendid on hädaolukorra seaduses nimetatud elutähtsate teenuste osutajad. Seega ei ole meil võimalik antud küsimusele vastata,” teatas ministeeriumile Elioni riskijuht Eva Jakunin.
Umbes 400 asutust ja firmat
Üllataval kombel ei tea ka siseministeerium, kelle valitsus-alasse kuuluvad mitme kriitilise teenuse, näiteks päästetöö ja avaliku korra tagamine, millised elutähtsate teenuste osutajad milliste sideoperaatorite süsteemidest oma töös sõltuvad.
„Detailset ülevaadet selle kohta, kui paljud ettevõtted ning kui suurel määral kasutavad sides Elioni teenust või mõne muu operaatorfirma teenust, siseministeerium ei koosta,” nentis ministeeriumi pressiesindaja Kristel Tuul napisõnaliselt ja suunas vastutuse edasi hoopis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile. Tuule sõnul osutab elutähtsaid teenuseid Eestis kokku umbes 400 asutust ja ettevõtet, kelle seas on näiteks kütusefirmad, Eesti Post, haiglad ja energiaettevõtted. „Samas aga võib öelda, et häiritud oli pea-aegu 1,3 miljoni inimese elutähtsate teenuste toimimine umbes 45 000 ruutkilomeetril,” pakkus Tuul lõppkokkuvõttes varianti, millega on üsna raske eksida.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja Rasmus Ruuda teatas, et ka neil puudub ülevaade, kui suures mahus selliste teenuste toimimine häiritud oli ja milliseid teenuseosutajaid see puudutas. Ruuda sõnul võiks sellist infot ehk koguda tehnilise järelevalve amet (TJA).
Tehnilise järelevalve ameti pressiesindaja Anu Võlma lausus aga eile õhtul Eesti Päevalehele, et TJA ülesanne selliste andmete kogumine ei ole. Kas üldse või kelle ülesanne see võiks olla, ei osanud Võlma öelda.
Muu hulgas kinnitas majandusministeeriumi arupärimisele saadetud vastuses Elioni riskijuht Eva Jakunin, et usutavasti on Elioni võrgu töökindlus 99,99 protsenti.
Mis on elutähtsad teenused?
•• Hädaolukorra seadus näeb ette kümneid eri ministeeriumide haldusalas olevaid teenuseid, mis peavad olema tagatud igal ajal.
•• Kõige enam kuulub selliseid teenuseid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsusalasse. Iroonilisel kombel on nimekirjas näiteks mobiiltelefonivõrgu, andmesidevõrgu ja telefonivõrgu toimimine, aga ka elektri- ja gaasivarustuse tagamine ning vedelkütusega varustamise toimimine.
•• Seevastu siseministeerium peab tagama avaliku korra toimimise, päästetöö võimalikkuse ning näiteks ka riigikogu, valitsuse ja vabariigi presidendi töö toimimise.
•• Elutähtsate teenuste hulka kuuluvad ka jäätmehooldus, vallateede ja linnatänavate korrashoid ning ühistranspordi toimimine, mille eest peaksid vastutama kohalikud omavalitsused.
