Möödas on aastaid kestnud lubade taotlemine, millega kaasnes ka vaidlusi keskkonnaküsimuste üle kuni Euroopa Komisjonini välja. Viimased load saadi oktoobri lõpus, teatas projekti kümme aastat põhitööna arendanud Ombria juht Ville Tallbacka Helsingin Sanomatele.

Hotelliteenuste ja osaliselt ka puhkuseosakute eest vastutab USA luksushotellikettide kontsern Viceroy. Spaahotell ja golfiväljakud peaksid avanema 2019. aastal, muu etapikaupa hiljem.

Puhkuseosakute ja puhkusemajade hinnad varieeruvad 300 000 ja 2,5 miljoni euro vahel. Neid reklaamitakse näiteks klientuurile, keda meelitavad Portugali pakutavad maksusoodustused pensionäridele ja viisasoodustused Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide kodanikele.

Tallbacka usub, et kõige suuremat huvi äratab projekt Suurbritannias.

Ombria puhkuseküla ehitatakse sisemaale Natura 2000 looduskaitsevõrgustiku ja populaarse looduspargi kõrvale. Seetõttu on keskkonnaküsimused olnud tähtsaim põhjus, miks investeering aastateks toppama jäi.

Kokkila ise ütles telefoniintervjuus Helsingin Sanomatele, et tema omanduses olev SRV kontsern ostis maatüki Kummila pankrotipesast aastatuhande vahetuse paiku. Maa oli tema sõnul sattunud tollase Merita panga, praeguse Nordea omandusse. Kummila läks pankrotti 1994. aastal.

Hiljem läks maatükk Kokkila sõnul SRV-lt üle Pontosele. Kokkila ise on investeerimisfirma peaosanik ja tegevjuhina tegutsev poeg Timo Kokkila vähemusosanik. Üldplaneering Quinta da Ombria piirkonnale valmis 2008. aastal.

Algusajast on pärit kohaliku looduskaitseorganisatsiooni kaebus Euroopa Liidule. Organisatsioon leidis, et tohutu golfiväljaku ja puhkusekeskuse ehitamine ohustab põhjaveevarusid. Ka looduslik mitmekesisus Natura 2000 piirkonnas oli kaebuse järgi ohus.

Euroopa Komisjon nõudis koos hoiatustega selgitust Portugali valitsuselt. Ombria esitas uuringud keskkonnaministeeriumile, ministeerium Brüsselile.

Portugalis on vee piisavus ja rekordkuivus tõusnud suurteks aruteluteemadeks.

Tallbacka kinnitab, et säästlik kastmine on võtmeküsimus. Muru all on 28 hektarit, mida on vähem kui golfiväljakul tavaliselt. Kastmisel kasutatakse efektiivset anduritega mõõtmist. Elamupiirkonnas on kastetavat ala kahandatud. Palme ja muid võõrliike ei tule.

Soome investeering on saanud Portugali valitsuse erilise kaitse alla. See on klassifitseeritud riiklikult oluliseks projektiks oma suurusklassi ja välismaise tausta tõttu.

Loulé omavalitsust juhtiv Vítor Aleixo rõhutab, et võimud ja ministeeriumid on Kokkila projekti igati toetanud. Selle tulemusena on projekti muudetud.

Investeering sisemaale on väga tähtis ja tohutult tahetud töökohtade loomise tõttu, teatab Aleixo. Turismi arendatakse jõuliselt Portugali Atlandi ookeani rannikul, kuid vaesemas maapiirkonnas Ombria-sarnast projekti Aleixo sõnul käimas ei ole.

Kokkila sõnul juhtis paarkümmend aastat tagasi ostuotsusele mõte Põhja-Euroopa valgumisest lõunasse.

Soome ja teised riigid vananevad ja inimesed hangivad teisi elukohti soojas kliimas. Kui on liikumist selles suunas, on mõistlik ka seal eluasemeid arendada, kommenteerib Kokkila.

Golf on soomlastele Portugalis üks asi, mis ligi tõmbab. Algarves on umbes 40 golfiväljakut ja arendamisel mitmeid uusi.

Alalisemalt piirkonnas elavad soomlased korraldavad iganädalaselt võistlusi.

Mida mees Eestis tegi?

Aastal 2013 avaldas Eesti Ekspress Hans H. Luige intervjuu mehega, kes pani oma rikkusele aluse just Eestis.

Soomlane tõmbas enda ühisettevõtetega tippu Toomas Lumani, kes omakorda pakkus karjääri Toomas Annusele MRK-s (Mehhaniseeritud rändkolonnis, millest sai MERKO). Samuti Toomas Sildmäe, Mait Schmidti, Hannes Tamjärve ja ajalehe Eesti Ekspress. Ekspressi asutaja oli Finest SP tütarfirma.

Ilpo Kokkila on suutnud omandada Viru Hotelli ja Viru Keskuse aktsiad ilma konkurentsita.

Loe täispikka intervjuud siit.

Kokkila kolmest superdiilist kirjutas Eesti Ekspress samuti. Loe seda lugu siit.