Eestis jääb aastas müümata 12 000 tonni toitu. Mis probleemid on selle annetamisega?

 (102)
Kirjuta, kuidas sina probleemi lahendaksid
Eestis jääb aastas müümata 12 000 tonni toitu. Mis probleemid on selle annetamisega?
PuuviljalettFoto: Jassu Hertsmann

Keskkonnaministeeriumi tellimusel Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse poolt läbi viidud uuringust selgus, et aastas tuleb maha kanda 22 miljoni euro väärtuses toiduaineid, millest suur osa visatakse lihtsalt minema.

Uuringu tulemused näitavad, et suures toidukaupluses jääb päevas keskmiselt 128 kg (aastas 46 tonni), keskmise suurusega kaupluses keskmiselt 29 kg (aastas 11 tonni) ja väikeses kaupluses keskmiselt 4,8 kg (aastas 1,7 tonni) toiduaineid ühel või teisel põhjusel müümata.

Erinevat tüüpi toidukaupluste arvu ja osakaalu alusel on võimalik ligikaudselt hinnata Eesti toiduaineid müüvates jaekauplustes realiseerimata toidu ainete üldkogust. Uuringu tulemuste põhjal võib eeldada, et aastas jääb Eesti toidukauplustes maha müümata ligikaudu 12 000 tonni toiduaineid. See kogus toiduaineid jääb valdavalt inimtoiduna kasutamata. Suur osa sellest võib lugeda toidukaoks.

Uuringu tulemuste põhjal oli muuhulgas võimalik ligilähedaselt hinnata toidukauplustes realiseerimata jäänud toiduainete rahalist väärtust. Sisseostu- ehk omahinnas väljendatuna kantakse ühes suures toidukaupluses maha toiduaineid keskmiselt 81 500 euro väärtuses aastas.

Keskmises ja väikeses kaupluses on maha kantud toiduainete kogused väiksemad, mistõttu on summana väiksem ka rahaline kahju.

Võttes aluseks erinevat tüüpi toidukaupluste arvu, võib hinnata kõikides Eesti toiduaineid müüvates jaekauplustes maha kantud toiduainete rahaliseks väärtuseks ligikaudu 22 miljonit eurot aastas.

Seotud lood:

Mis takistab toidu annetamist?

Kõik uuringusse kaasatud kaubandusettevõtted olid kuulnud Toidupangast. Kuigi toidu annetamine pole jaekaubandusettevõtetes veel valdav, siis kõik uuringus osalenud kauplused olid sobivatel tingimustel valmis Toidupangale toiduaineid andma. Uuringusse kaasatud hulgikaubandusettevõtete puhul oli koostöö Toidupangaga mõnevõrra väiksem.

Kuna Toidupanga võimalused kauplustest toiduainete äraveoks on väga piiratud ja kauplustel endil puudub võimalus ise toiduaineid Toidupanga kogumiskohtadesse vedada, siis on peamiseks toidu annetamise takistuseks transpordi puudumine. See on asjakohane eelkõige nendele kaubandusettevõtetele, kes asuvad suurematest asulatest väljaspool või kus tekib väiksem kogus annetatavaid toiduaineid (väikekauplused).

Kuna toidu annetamine eeldab sobivate toiduainete regulaarset eraldamist ja eraldi hoidmist, siis pideva tööjõu- ning ruuminappusega hädas olevatel kaubandusettevõtetel võib see olla oluliseks takistuseks toidu annetamisel.

Valdav osa uuringus osalenud kauplusi tõid toidu annetamisega seoses välja võimalikud ebaselgused ja riskid, mis on seotud erinevate õigusaktide nõuetega. Õigusaktidest mõjutavad toidu annetamist kõige enam maksuseadused.

Tulumaksuseaduse järgi ei maksustata tulumaksuga kalendriaasta jooksul tehtud annetusi, mille summa ei ületa üht alljärgnevatest piirmääradest:

*3% maksumaksja palgana (koos sotsiaalmaksuga) väljamakstud summast

*10% maksumaksja viimase majandusaasta kasumist, mis on arvestatud vastavalt raamatupidamist reguleerivatele õigusaktidele.

Kui annetatav toidu hulk hakkab nimetatud piirmäärasid ületama, loobuvad kaubandusettevõtted üldjuhul annetamisest. Selline olukord võib tekkida siiski ainult väga suurte toidukoguste annetamisel. Üldjuhul kauplused nimetatud piirmäärasid toidu annetamisel ei ületa.

Hea lugeja! Paku välja, mida peaks tegema, et toit raisku ei läheks ning abivajajateni jõuaks. Oma mõtted pane kirja selle loo kommentaariumisse või saada aadressile rahvahaal@delfi.ee

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare