Daugavpilsi tehas jäi 2014. aasta suvel, kui algas Ukraina kriis ning Euroopa ja Venemaa kehtestasid vastastikku sanktsioone, ilma Venemaa Raudteede tellimustest.

„Oli hädasti vaja leida võimalus Venemaa Raudteedega kokku leppida, et nad saadaksid oma vedurid meile. Jutt on 20 miljoni euro suurusest tellimusest,“ rääkis Ossinovski. „Meie seda probleemi lahendada ei osanud. Mul puuduvad sellised sidemed. Seejärel küsisin abi oma healt sõbralt Uģis Magoniselt. Kas ta saaks aidata? Tal olid Venemaa Raudteede toonases juhtkonnas mõjukad sidemed.“

„Küsisin talt, kas ta aitaks saada Vene vedurid Daugavpilsi tehasesse remonti, kas ta suudaks seda organiseerida,“ lausus ärimees. „Ta oli nõus. Selge see, et selle töö eest oli vaja maksta. Väga suur töö ju.“

Et ta oleks teinud vea, seda Ossinovski ei tunnista.

„Enda arvates ei teinud. Mina tegin juriidiliselt kõik õigesti ja konsulteerisin ka oma Eesti advokaatidega. Mul oli taskus õiguslik hinnang, et nii saab ja tohib. Ma valmistusin põhjalikult, sest see oli ikkagi mahukas ja äriliselt delikaatne projekt,“ rääkis ta. „Kui mina eraisikuna lepin teise eraisikuga (olgugi et ta on Lätis ametiisik) Eestis kokku selles, et ta teeb minu heaks kõigiti seadusliku operatsiooni, siis Eesti seaduste järgi… Ma võtsin ta põhimõtteliselt tööle ja maksin talle selle eest raha. Eesti seaduste järgi ei peeta seda kriminaalkuriteoks, kinnitasid mulle juristid.“

„Aga kui ma palun oma sõbral teha midagi muud, kui palun eraisikuna aidata lahendada probleem, mis tema ametialast tegevust ei puuduta, siis… Eestis seda võib,“ lausus ta. „Tõsi, Lätis tõlgendataks seda mõjuvõimuga kauplemisena, mis on samuti karistatav. Seepärast me kohtusimegi Eestis ja leppisime kokku Eestis ja ka raha andsin üle Eestis.“

„Ma ütlen, kui Läti ametnik oleks minu heaks omas tegevussfääris midagi teinud, siis küll. Aga mina Eesti kodanikuna palkasin Eestis oma Läti kodanikust sõbra esindama enda huve Venemaal. See on seaduslik,“ rääkis Ossinovski. „Valmistusin selleks kõigeks väga põhjalikult. Uģis tuli Eestisse, me rääkisime kõik üle. Ma andsin talle raha Eestis, ta tuli selleks spetsiaalselt siia. Me ei peitnud end, ei varjanud, kogu asjaajamine on fikseeritud. Selles ei olnud meie hinnangul midagi kriminaalset.“

Ossinovski tunnistas Ugisele 500 000 euro ehk 5% tellimusest sularahas maksmist.

Probleem oli selles, et Uģist reaalselt kuulati pealt, seletas Ossinovski. „Võtsid ühe jutulõigu, kus ma ütlen: tule Eestisse, saad oma raha. Midagi sellist. Ta tuli ja sai raha. Läti KNAB [Läti korruptsioonivastase võitluse büroo] palus Eesti kolleege raha üleandmist filmida. Tema võeti tagasiteel kinni ja pandi kaheks kuuks arestimajja. KNAB inimesed tulid Eestisse, ma käisin Läti saatkonnas ülekuulamisel ja rääkisin, nagu asjad olid. Sest mida ma halba tegin? Enda arvates ei midagi. Ja nad ütlesidki, et kõik on selge. Mind ei vahistatud, ei puututud, ei võetud väljasõidukeelu allkirja... mitte midagi.“