Eesti on internetikasutajate protsendilt rahvaarvust, pakiautomaatide ja kullerite väljaarendatud võrgustiku ning kättesaadavuse poolest maailmas absoluutselt esirinnas. E-ostlemine kasvas eelmisel aastal 37% ning on kasvanud 2018.a. 7 kuuga 11% lisaks. Kui kaubanduskeskused ja füüsilised poed pigem seisavad paigal, teeb jaemüük posti ning interneti teel igapäevaselt kasvu, kirjutab Eesti e-kaubanduse tegevjuht Tõnu Väät.
Ometigi ei ole Eestis e-ostude arv ja kordusostude arv nii suur, kui mitmes suures Euroopa riigis. Näiteks Saksamaal ja Suurbritannias. Viimases on hästi levinud tasuta transport, väga head ja pea piiranguteta tagastamisõigused 14 päeva jooksul. Tõsi, ukse taha toodi piimapudeleid juba enne teist maailmasõda. Ka sealsed inimesed usaldavad e-poode rohkem. Pigem just tarbijale suunatud paindlikkuse, tagastamis- ja müügitingimuste poolest.
Eesti E-kaubanduse Liit väljastab e-poodidele "Turvalise Ostukoha" märgist. Selleks, et märgist saada, peab e-pood vastama reale tingimustele, neist kõige olulisemad on läbipaistvus, selged müüja andmed, müügi- ja tagastamise ning isikukaitse andmete täitmise tingimused, mis on kooskõlas Tarbijakaitse, Andmekaitseinspektsiooni kui ka heade tavadega. Kuigi iga-kuiselt esitatakse 10neid taotlusi, on rahuldatud vaid napp kolmandik.
E-poodides valitsevad tingimused on väga erinevad ning peab tõdema, et 10st üheksal ei ole need kas korrektselt sõnastatud või on puudulikud. Meie kogemuse põhjal saavad 10st üheksa taotlust 1-3 lehekülge tagasisidet, mida tuleks kõike muuta ning täiendada. Esineb veel tänasel päeval ka selliseid üllatusi, kus e-poest võid leida näiteks "kui oled meile 2x aasta jooksul kauba tagastanud, rohkem tellida ei saa!"
Peamiselt on probleemiks tagastus- ja müügitingimuste sõnastus, isikuandmete kaitsele mitte tähelepanu pööramine või puuduvad kontaktandmed, kontakteerumise aeg jpm. Seetõttu ongi vaid 96 e-poodi saanud Turvalise Ostukoha märgise, mis teisest küljest jällegi tõstab nende väärtust, kes märgist kannavad. Ka märgise kandjad võtavad kohustust tõsiselt. Meiepoole on aegajalt ka mõni tarbija pöördunud, kellel on mõni pretentsioon märgise kandjaga. Me alati edastama ka meile laekunud pretentsioonid, kuna seisame märgise tingimuste täitmise ja kontrolli eest. Reeglina saame nii vastuse kui ka lahenduse, mis müüja juba tarbijaga kokku leppinud.
Hinnanguliselt on Eestis ca 5000 e-poodi ning igal aastal tehakse 500-600 juurde ja samamoodi pannakse ka kinni. Turvalise Ostukoha märgise idee on anda ka tarbijale kindlus, et antud ostukoht on eelkõige just tarbijale turvaline ning täidab seadust igati. Kõige lihtsam on vaadata Turvalise Ostukoha märgiste omajaid reaalajas muutuvalt www.e-kaubanduseliit.ee kodulehelt.
Ja miks mitte ka küsida e-poelt, kust oled ostmas või ka endalt, et miks see pood ei kanna turvalise ostukoha märgist?
