Eestis müüdi mullu rekordiliselt palju kala

Eesti tootjad müüsid eelmisel aastal 870 tonni kala ja -vähki kokku 3,7 miljoni euro eest, teatas statistikaamet. Tegu on viie aasta rekordiga.

Vaid veidi väiksem oli müüdud toodangu maht 2014. aastal, mil müüdi kokku 869 tonni ehk vaid 1 tonn vähem. Kala- ja vähitoodang on sellisel tasemel püsinud viimased viis aastat – 2013. aastal oli müüdud toodangu maht 733 tonni ja sellest ajast on kasv olnud 6 protsenti.

Esikala - vikerforell

Eestis on alati enim kasvatatud ja müüdud vikerforelli. Aasta-aastalt on vikerforelli kogused suurenenud – 2012. aastal oli vikerforelli osatähtsus kogu müüdud kala- ja vähitoodangus 63%, 2017. aastal aga juba 81%. 2017. aastal müüdi seda 702 tonni ehk kokku veidi enam kui 2,6 miljoni euro eest – see oli ka aegade suurim müüdud kogus.

Harilikku jõevähki turustati 2017. aastal 0,8 tonni, 2016. aastaga võrreldes on müüdud toodangu maht suurenenud 1,2 korda. Hariliku jõevähi toodangu rahaline väärtus suurenes võrreldes 2016. aastaga veidi enam kui 1,1 korda.

Peale vikerforelli ja hariliku jõevähi kasvatatakse ning müüakse veel teisigi kalaliike: arktika paalia, angerjas, aafrika angersäga, karpkala, säga, tuurlased (siberi ja vene tuur) ja valgeamuur.

Kalamarja müük tegi aga mullu vähikäiku, seda turustati 3,8 tonni ehk ligikaudu 1,1 tonni vähem kui 2016. aastal. Müüdud toidukalamarja rahaline väärtus vähenes 1,1 korda. 2017. aastal müüdi toidukalamarja veidi enam kui 115 000 euro eest, aasta varem aga 127 800 euro eest.

2017. aastal müüdi välisriikidesse 5% kogu kala ja -vähikasvatuse toodangust, mis on 4 protsendipunkti vähem kui 2016. aastal. Peamiselt eksporditi angerjat, vähemal määral vikerforelli ja harilikku jõevähki.