Eestis napib vilunud IT-spetsialiste
Hansapanga IT-divisjoni personalijuhi Rasmus Raski sõnul on nad abi saanud Läti ja Leedu kolleegidelt. “Oleme suurendanud seal infotehnoloogia osakaalu,” lausus Rask, märkides, et inimese Eestisse toomist see ei tähenda. “Arendamise või süsteemi saab välja anda ka distantsilt,” ütles ta.
Kuigi Rask on uitmõttena välja käinud ka idee osta sisse bussitäis India infotehnolooge, ei pea ta seda realistlikuks. “Näeme oma võimalust teenuse sisseostmises. Kõne alla tuleksid näiteks ka Venemaa ja Valgevene.” Päris lootusetuks ei pea Rask ka Eesti tööjõuturgu.
Programmeerijaid puudu
Suurim nappus infotehnoloogidest on Raski ütlust mööda tarkvaraarenduses. “Kõige rohkem on vaja häid Java ja PL/SQL-i programmeerijaid. Nemad on alati hinnas.”
Eelkõige näeb Hansapank oma uute infotehnoloogidena pikaajalise, vähemalt kolmeaastase kogemusega inimesi. “Kui inimesel on kogemusi alla kolme aasta, siis me vaataks uut töötajat pigem ülikooli juurest,” märkis Rasmus Rask. “Ent tudengeid tuleb vähe peale.”
Tarkvaraarendusega tegelev Webmedia palkaks hoobilt tööle 50 inimest.
Firma juhatuse esimehe Priit Alamäe sõnul on Eestis valitsev olukord sundinud neid ringi vaatama teistes riikides. “Esimeste riikidena on sõelale jäänud Leedu, Rumeenia ja Serbia,” sõnas Alamäe.
Peagi avabki Webmedia oma filiaalid Serbias ja Rumeenias juba olemasolevate Soome ja Leedu kontorite kõrvale. Tööjõudu Eestisse sisse tuua firma ei kavatse. “See ei ole kuluefektiivne ning Eesti riigi seadused ei soosi seda,” põhjendab Alamäe.
Tohutut tööjõuvajaduse buumi põhjendab Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse arendusjuht Katrin Pink firmade arenguga. “Firmad, näiteks Webmedia, Skype ja Playtech on hakanud meeletu kiirusega kasvama ja nende tööjõuvajadus suureneb,” selgitab ta. “Seda poleks kaks aastat tagasi keegi osanud prognoosida.”
Aga samal ajal, kui firmad on hädas sobiva IT-spetsialisti palkamisega, kahaneb õppurite huvi selle eriala vastu. “Konkursilangus on täiesti selge,” märgib Eesti Infotehnoloogia Seltsi volikogu esimees Jaan Oruaas. Põhjus võib tema arvates peituda selles, et infotehnoloogia alustalasid – matemaatikat ja füüsikat – peetakse raskeks.
Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse arendusjuht Katrin Pink kinnitab Oruaasa sõnu: IT-kolledĻ võiks vastu võtta 200 tudengit, ent tegelikult asub õppima 150–160 inimest. Pinki ütlust mööda suurt konkurentsi ei tekkinud – avalduste järgi tuli suvel küll kaks inimest kohale, kuid avaldused antakse korraga mitmesse kõrgkooli ja tegelik konkurents oli seega väiksem.
Pink põhjendab leiget huvi IT-erialale külge poogitud väärmainega, nagu oleks tüüpiline infotehnoloog patsiga poiss, kel peale arvuti muud suhtlust pole. “See on vale ja näiteks tarkvaraarenduse aluseks on meeskonnatöö,” ütleb arendusjuht.
Tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskonna õppekonsultandi Merike Siidoja sõnul on olnud ka aegu, mil õppurid tunglesid IT-erialadele, kuid sel aastal jäid bakalauruseõppes algul mõned kohad tühjakski.
Mõni firma püüab tudengi juba esimesest kursusest saati endaga siduda – maksab talle stipendiumi, võtab hiljem praktikale, eks ole seegi osa värbamisstrateegiast.
Infotehnoloogide vajadus:
Skype kahe aasta jooksul 270
Webmedia kahe aasta jooksul 200
Hansapank kahe aasta jooksul 100–150
Playtech kahe aasta jooksul 115
Microlink aastas 50
IT-spetsialisti töötasu
Hansapanka alles tööle tulnud infotehnoloogide brutopalk jääb 12 000 – 20 000 krooni vahele, ent väga head, kogenud spetsialistid võivad teenida kuus 30 000 – 40 000 krooni.
Samal tasemel on ka Webmedia töötajate palgad.
CV-Online’is on praegu 95 tööpakkumist infotehnoloogia valdkonnas. CV Keskuses on 49 pakkumist. Tööd pakutakse IT-insenerile, programmeerijale, Unixi ja Linuxi serverite administraatorile jne.
