Eestis on tööpuudus väiksem kui Lätis ja Leedus. Miks?
Riigid on ometi üsna sarnased – sarnane ajalugu ja majandus. Millest siis erinevus? Eriti võrreldes Lätiga on Eesti tööpuudus olnud pikalt madalam ja võrreldes Leeduga tekkis erinevus sisse kriisist taastumisel 2011. aasta paiku.
Kui vaadata tööpuudust hariduse järgi, siis tuleb välja, et Lätis ja Leedus on need erinevused märksa suuremad kui Eestis. Kõrgharidusega inimeste töötuse määr on kolmes riigis Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaare sõnul üsnagi sarnane. „Kuid teise ja kolmanda taseme haridusega inimeste tööpuudus on Lätis ja Leedus märksa kõrgem kui Eestis,“ viitab see Soosaare sõnul sellele, et struktuurne tööpuudus on suurem.
Ühtlasi toob Soosaar näite põllumajandusest, kus Eestis toimus moderniseerimine küllaltki kiiresti ära, siis Lätis ja Leedus on see tõenäoliselt protsess, mis kestab. „Seal põllumajanduses aasta aastalt alles väheneb ja on näha ka seda, et maapiirkondades on Lätis ja Leedus märksa suurem tööpuudus kui linnas,“ lisas ta. „Võib-olla inimesed kaotavad töö põllumajanduses ja neil on raske edasi liikuda.“
Tööhõive kaitse seadused võivad pärssida töökohtade loomist. „Tuleb välja, et Eesti on ainus, kes reformis oma seadusi liberaalsemaks ning Lätis ja Leedus ei ole sellist reformi toimunud,“ selgitas Soosaar.
Ühtlasi peab Soosaar üheks võimalikuks põhjuseks seda, et näiteks koondamiste puhul on koondamishüvitised Lätis ja Leedus märksa kõrgemad kui Eestis.
„Tegelikult vastupidiselt üldisele arvamusele on Eesti tööjõumaksud madalamad kui Lätis ja Leedus, mis on potentsiaalselt ka üks selline selgitus,“ leidis Soosaar.
Ühe võimaliku selgitusena tõi Soosaar veel välja, et migratsioon on Eestis olnud viimase kümnendi jooksul olnud märksa tagasihoidlikum kui Lätist ja Leedust. „Kui välja rändavad sellised inimesed, kes oma kodumaal ei oleks struktuurselt töötud, et nad oleksid võimelised leidma töökohta, siis ka see võib töötuse määra mõjutada,“ selgitas Soosaar.
Kui möödunud aastal oli hõive määr Lätis ja Leedus napilt üle 60 protsendi, siis Eestis oli hõive määr üle 65 protsendi.
