Eestis toodetud naastud pikendavad rehvi eluiga

Tasanaastrehv pikendab rehvi läbisõitu 60 000 kilomeetrini Naastude tootmise käivitamine nõuab 17 miljoni kroonist investeeringut

Uuelaadsed tasanaastud, mis on valmistatud titaankarbiidist, pikendavad talverehvide tööiga, vähendavad teede kulumist ja saastet. “Uue konstruktsiooniga ja uuest materjalist naastud töötas välja TTÜ materjalitehnika instituut,” ütles TTÜ õppeprorektor Jakob Kübarsepp.

“TTÜ-s oleme teinud katseks ligi 50 000 naastu. Masstootmiseni ei ole veel Eestis jõutud, kuigi Taanis tehti katsepartiina umbes miljon naastu.”

“Nokian Tyres Oy ja Tikka Nasta OY tegelevad uuringutega tasanaastude võimaliku kasutamisega naastrehvides. Hetkel on asi veel uus ja kasutusele võtmine on mõeldav, kui on lõplikult välja selgitatud nende eelised ja puudused,” ütles AS Vianor juhataja Peeter Jürgenson, kes tegeleb Nokia rehvide maaletoomisega.

Kui tavalise naastu teravik ulatub kummist välja 1–1,5 mm, siis uuel naastul vaid 0,2–0,4 millimeetrit. Naastud valmistatakse eritugevusega kergsulamist (titaankarbiidist). Testid on näidanud, et ilma kiirendusteta sõidul kulutab rehv teekatet peaaegu sama palju kui suverehviga sõites. Tasanaastrehvid on saanud oma nime sellest, et naastude otsad on rehvi kummipinnaga ühetasased.

Tasanaast on ökoloogiline

Uudne naast pidurdab auto libisemist oma teravate servadega. Naast hakkab mõjuma alles auto pidurdamisel või külglibisemisel, kui kumm deformeerub ning naastu teravad servad haakuvad teekattega.

“Erinevalt terava otsaga naastust on sel ka kandevõime, kuna ta toetub teele lameda otsaga,” lisas Kübarsepp. “See vähendab oluliselt teede kulumist ja keskkonda saastava tolmu hulka.”

Olenevalt sõidustiilist peab tasanaastrehv 25–50 protsenti kauem vastu ja on kasutamiskõlblik ka pärast 60 000 kilomeetri läbimist. Ka teekatet kulutab tasanaastrehv 80–85 protsenti vähem. Tavaliste naastudega auto kulutab 100 km läbimisel mitu kilogrammi teekatet.

Türis hakatakse tootma

Türil asuv OÜ Türi Belar tahab naastude tootmist alustada järgmise aasta keskpaiku.

“Praegu käivad turu-uuringud ja otsime investoreid naastude tootmiseks,” ütles juhataja Aleksandr Voronin.

Tootmise käivitamiseks vajalik investeering ulatub Türi Belar tegevdirektori ja TTÜ pulbermetallurgia eriala magistrandi Veigo Kaareti sõnul vähemalt 17 miljoni kroonini.

“Minimaalne tootmismaht oleks kaks miljonit naastu kuus ehk 24 miljonit aastas. Selline kogus katab ligi viis protsenti Soome vajadusest. Kahe esimese aastaga tahame tootmist aga kolmekordistada,” lisas Voronin.

Naastude põhiliseks turuks on Skandinaaviamaad – Soome, Rootsi, Norra, Taani – ja veel mõned Euroopa riigid.