"Tegelikult on see majanduseriala esimese loengu teema - pakkumine ja nõudlus. Nõudlus on kasvanud, sest arusaam võist kui mitte-tervislikust tootest on muutunud. Uuringud on näidanud, et või on igati ohutu. Oluline on mõista, et tänane olukord ei ole ainult Eestis nii. Taanis on samamoodi letid tühjad. See on terves Euroopa Liidus nii," alustas ta.

Staehr, kes on TTÜ professor ja töötab ka Eesti Pangas, meenutab, et veel pooleteise aasta eest oli piimahind väga madal ning põllumehed protesteerisid riigikogu ees. Nüüd on juba pikka aega olnud vaikus. Põllumehed on rahul. Juhtus aga ka see, et farmerid hakkasid kriisi ajal lehmade arvu vähendama, müüsid seda lihaks. Nüüd, kui nõudlus on kasvanud, ei ole neil enam võimekust toota.

Mis edasi saab? Staehr ütleb, et hinnad tõusevad veel. Kui Euroopa Liidust kadus piimakvoot, siis hakkas tööle turumajandus. Peame harjuma, et hinnad on volatiilsemad.

„Eesti ei ole mingi fenomen, see on kogu liidu fenomen. Võiks ju tuua tooteid Lätist, Poolast, Soomest, aga neil on sama probleem. Letid on tühjad vaid lühikest aega. Hinnad saavad aga olema varasemast kõrgemad ja need hakkavad kõikuma. Nagu kütuse- või elektrihind," ütles ta.

Staehr nendib, et teatud peredele võib hinnatõus olla suur löök, kuid üldiselt on ikkagi piir, kui palju me piimatooteid tarbima peame. Teisalt, kui hind hakkab kõikuma, siis kord on võitja klient, teinekord tootja. Madalate kütusehindade puhul on võitjaks autoomanik ja koormat kannavad näiteks Norra ja Saudi-Araabia. Kui aga kütus on kallim, siis nutab autoomanik ja šeigid löövad tantsu.

„See ei ole dramaatiline, et hinnad muutuvad. Turumajandus ongi selline," nentis Staehr lõpetuseks.