Järgmisel nädalal on teema arutlusel Eesti pangaliidus ning ka rahandusministeerium on valmis vajalikke seadusemuudatusi kaaluma. Oktoobri alguses ilmunud Äripäeva finantsjuhtimise infolehes kirjutas Villu Zirnask, et olukorras, kus Eestis võlakirju peaaegu et pole, ei ole võimalust ka investeerides panustada Eesti majandusse. Zirnask  mainis aga ka seda, et Swedbank astub esimesi samme, et seda olukorda muuta.

Et ka Eestis oleks võimalik Taani, Rootsi ja mitme teise Euroopa pikaajalise kogemuse eeskujul luua hüpoteeklaenudega tagatud võlakirjade turg, eeldab see esmalt seadusemuudatusi, mis lubaks võlakirjade tagatiseks seatavad eluasemelaenud pankade pankrotivara hulgast välja arvata, kirjutas  Zirnask.

Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna juhataja Thomas Auväärt selgitas, et hüpoteeklaenudega tagatud võlakirjade ehk pandikirjade reguleerimise teemat on tõstatatud tõepoolest ka varem. Seda ajal, mil Eesti oli Euroopa Liiduga liitumas, millele omakorda järgnes kiire majanduskasv ja odava laenuraha kättesaadavus. See aga vähendas vajadust selliste instrumentide järele. Auväärt tunnistas, et on võimalik, et Eestis võiks kohaliku pandikirjade turg majandusele positiivset kaasa tuua.