Eestisse võiks ehitada 6000 uut eluaset aastas

Ehitusregister annab 2001. aastal ehitatud uute eramute ja korterite arvuks 619. Kinnisvaramaaklerid kehitavad selle numbri peale õlgu ja toovad näite, et Tallinnas müüdi 2001. aastal 700 uut korterit. Kui lisada Pärnu ja Tartu, siis on neid ligi 1000. Eramuid ehitatakse ekspertide hinnangul samuti üle Eesti ligi 1000.

Käesoleval aastal on üldise hinnangu kohaselt ehitusmaht tõusnud. Kas on aga tegemist eluasemeturu ülekuumenemisega, nagu hoiatab Eesti Pank, seda on raske hinnata. Üks ehitusinsener arutles nii: kui arvestada, et üks elamu või korter peaks hea kvaliteedi korral püsima sada aastat, iga-aastane amortisatsioon oleks 1%, siis tuleks igal aastal ehitada 1% olemasolevast eluasemefondist. Sel juhul uueneks meie elamud saja aastaga.

Praegu on statistikaameti andmetel Eestis 618 000 eluaset, mis tähendab, et igal aastal võiks Eestisse ehitada 1% sellest mahust ehk 6180 eluaset. See arv on nüüd küll tunduvalt suurem, kui praegu ehitatakse. Soome ehitusbuumi aegu ehitati tempos, mis tagas taastumise 50 aastaga. Sellele järgnes küll kinnisvaraturu kokkukukkumine, kuid tänaseks on saadud mõõnast üle.

Eesti turgu mõjutab negatiivselt muidugi ka inimeste sissetulek, kuna ligikaudu 30% sissetulekust läheb toidule ja esmatarbekaupadele. Euroopas on see 18%, USAs koguni 13.

Kinnisvaraekspertide hinnangul on Tallinnas ja linna lähedal saavutatud ligikaudu 1% tasakaal, mis võiks olla üheks turu täituvuse hinnanguks. Kuigi, see on alles see minimaalne juurdekasv, mis võimaldaks meil saja aastaga eluasemeid uuendada.

Huvitav on ka lugeda 1920.-1930. aastate statistikat. 1918. aastal ehitati Tallinnas kaks elumaja ja kaks korterit, 1932. aastal 316 elumaja ja 1841 korterit. See oli ka kõrgaeg, edasi hakkasid ehitusmahud Tallinnas langema.

Seega tundub, et 1% elamute arvust võiks olla see hinnanguline piir, mille puhul saaksime rääkida eramute ja korterite taastootmisest ja selle ületamisel võiks patuga pooleks rääkida elamuturu ülekuumenemisest.