Eestlane ei ole krediitkaardisõber. On see tõesti nii?

 (69)
Eestlane ei ole krediitkaardisõber. On see tõesti nii?
Foto: Vallo Kruuser



Eesti on deebetkaartide arvult maailmas 4. kohal, üks kaart on 92,27% elanikest. Krediitkaarte kasutab aga 60% elanikkonnast, välja on neid antud tunduvalt rohkem. Ehkki eestlane ei ole just suur krediitkaardi kasutaja, pangad selles suurt probleemi ei näe. Peamine on, et kliendid suhtuksid igasugusesse laenamisse ja krediidi võtmisesse vastutustundlikult.

Uue aja suund on deebet-krediitkaarid, millel on mõlemad suunad esindatud ning inimene saab ise valida, kas kasutab ostuks enda raha või võtab pangalt krediiti.

„Deebet-krediitkaartide populaarsus on arusaadav, sest tegemist on kaardiga, mis annab kliendile ligipääsu oma kontol olevale rahale, aga samas võimaldab ka internetis makseid teha. Kuna internetiostud koguvad ka Eesti inimeste hulgas üha populaarsust, siis on vajadus selle funktsiooni järele selgelt olemas. LHV-s võimaldavad kõik kaardid teha ka internetioste," ütles LHV arveldustoodete osakonna juht Jonna Pechter.

„Krediitkaardid on Eestis tõepoolest vähem populaarsed, sest neid kasutatakse eelkõige täiendava kaardina. Neid kliente, kelle ainuke pangakaart oleks krediitkaart, on väga vähe. Kui kaardiga maksmisel ei ole tegelikult vahet, kas makseid tehakse deebet- või krediitkaardiga, siis näiteks sularaha väljavõtmine krediitkaardiga on küllaltki kallis ning arusaadavalt soovib klient ligi pääseda ka oma arvelduskontol olevale rahale, mida krediitkaart ei võimalda," lisas ta.

Krediitkaart „igaks juhuks"

„Kindlasti ei ole krediitkaartide madalam kasutus seotud sellega, et mõned funkstionaalsused oleks puudu või kliendile ebamugavad. Oma rahaasjade korraldamise oskus tekib ajaga, samuti ka oskus kasutada oma krediitkaardi kõiki võimalusi. Krediitkaardi kasutus sõltub palju ka kliendi vajadustest ja harjumustest - kas ta vajab lisaraha või mitte," arvas Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask.

„Krediitkaardi kasutajad jagunevad üldjoontes kolmeks: ühed, kes kasutavad krediitkaarti suuremate ostude finantseerimiseks, makstes ostusumma tagasi pikema aja jooksul; teised, kes kasutavad krediitkaarti ka igapäevasteks ostudeks ning maksavad kogu ostusumma tagasi intressivaba perioodi lõppedes; ja kolmandaks need, kes võtavad krediitkaardi nö igaks juhuks, et kasutada seda ootamatute kulutuste puhul. Mida rohkem on viimases kliendigrupis kliente, seda suurem on ka jõude seisvate krediitkaartide osakaal. Loomulikult meeldiks pankadele, et kõiki krediitkaarte kasutataks aktiivsemalt, aga samas on veelgi olulisem, et kliendid suhtuksid laenamisse vastutustundlikult ning saaksid ise vabalt otsustada, kas ja kuidas neil on vaja krediiti kasutada," rääkis Pechter.

Takistusi ei ole

Kas võib olla mingeid tehnoloogilisi takistusi, miks krediitkaardiga maksmise ebameeldivaks teeb? Näiteks, kas suurtes netipoodides Amazonis ja iTunesis saab mugavalt hakkama?

„Me ei saa täna väita, et inimesed ei kasuta krediitkaarte. Näiteks Nordea Gold krediitkaart on vägagi laia kasutusega, sinna saab soovi korral teha ka täiendavaid sissemakseid ja kasutada seda raha intressivabalt.  Lisaks saab sularaha võtta tasuta välja kõigist Nordea panga automaatidest Eestis ja lähiriikides. Mis puudutab Amazoni ja iTunes´i, siis saab seal krediitkaarte maksmisel kasutada ilma korduvalt numbrit sisestamata," ütles Nordea panga kommunikatsioonijuht Jane-Liina Liiv.

Ka Mart Siilivask Swedbankist ei tea, et krediitkaardi kasutamisel mingeid olulisi takistusi või ebamugavusi oleks - Eesti ei ole siin teistest erinev riik.

„Krediitkaardi kasutamist võib teatud juhtudel mõjutada kaupmeeste poolt lisatavad tasud kaardi kasutamise eest, kuid see on laiemalt levinud välisriikides ja Eestis on see pigem erandlik. See sõltub suuresti kaupmehest ja sellest, kuidas ta oma tooteid ja teenuseid hinnastab," ütles Siilivask.

Väljastatud üle miljoni kaardi

Loe veel

Swedbank on oktoobri lõpu seisuga väljastanud 875 884 deebetkaarti, mis on 274 kaardi võrra vähem kui septembri lõpus. Krediitkaarte on Swedbank oktoobri lõpu seisuga välja andnud 215 568, mis on 264 kaardi võrra vähem kui eelmise kuu lõpus.

Hea lugeja, kuidas oled rahul krediitkaartide kasutusmugavusega ning kas on midagi, mida peaks muutma või mida oleks vaja edasi arendada?