„Eestlane valib enamasti liisingu pikkuseks viis aastat ja peamine eesmärk on saada võimalikult väike kuumaks. Seega meie portfellis on viieaastaste lepingute osakaal kõige suurem,” iseloomustab Nordea Liisingu rahvusvaheliste partnersuhete juht Viljar Lillemägi praegust keskmist liisinguga autoostjat.

„ Oluliselt rohkem kui 10 aastat tagasi arvestavad kliendid täna liisingu taotlemisel sõiduki kogukulu, see tähendab liisingumaksetele, kindlustusele, hooldusele, remondile ja kütusele minevat kulu kokku,” kõrvutab SEB Liisingu juht Ainar Leppänen minevikku ja tänapäeva.

„Võrreldes näiteks 10 aasta taguse ajaga on eelkõige muutunud klientide eelistused ja standardiseerunud liisingutaotleja analüüs,” lisab ta. „Ja ehkki auto ostmises (liisimises) sisaldub nüüdki tubli annus emotsiooni, on otsustusprotsess muutunud oluliselt praktilisemaks.Võrreldes 10 aasta tagusega on tänases digitaliseeritud maailmas liisingutaotleja analüüs muutunud oluliselt lihtsamaks ja inimese krediidiajalugu läbipaistvamaks ning liisingu taotlemine läinud kiiremaks."

Ta lisab, et näiteks tööandja palgatõendi nõudmine on reeglina minevik. Euroopa ja Eesti tarbijakaitsenõuetest tulenevalt on liisimisprotsess muutunud turvalisemaks. Näiteks on inimesel põhjusest sõltumata õigus 14 päeva jooksul liisingulepingu sõlmimisest sellest taganeda.

"Samas otsustuskiiruse ja läbipaistvuse mõttes on Eestil veel tubli samm edasi astuda kas või võrreldes Rootsiga, kus inimeste krediidiajaloo info on koondatud selliselt, et autoliisingu otsuse saab teha minutitega. See sõltub aga meie seadusandja tahtest, kas soovime samas suunas liikuda või mitte,” lausub Leppänen.

Loe pikemalt 16. märtsi Autolehest.