Hansapank
Elus paremini toimetulemiseks tuleb õppida nii raamatutest kui ka kogemustest, jälgida tegelikkust ning tunda teooriat. Eestlane on viimastel aastatel rohkem õppinud enda ja pisut vähem naabrimehe kogemusest, kaugemale vaatamine on olnud harv ja teooriatundmine jäänud hoopis nõrgaks. See on aga takistanud oma tegevuse planeerimist ning muutnud välisokkide mõju valusamaks. Välisraha sissevool on praegu veel suur ja otseinvesteeringuid tuli III kvartalis koguni 3,2 miljardit, kuid see raha kipub siit üpris nobedalt lahkuma, sest varem võetud laenud tuleb tagasi maksta. Muud raha aga Eesti majandusse väljast eriti ei tule.
Seetõttu on eelkõige välisressursi sissevoolust turgutust saanud import hakanud kiiresti vähenema. Viimast toetab nii sise- kui ka välisnõudluse vähenemine. Ohtralt sarjatud jooksevkonto puudujääk on seega hakanud kahanema, kuid mitte oodatult kiiresti. Kuna sisemaine säästmine on napp, siis on laenu- ja investeerimisraha väheseks jäänud ning intressid kõrgeks läinud.
Ületootmine sunnib ettevõtjaid hoolikamalt jälgima kulusid ja müüdava kauba hinda. See on toonud kaasa inflatsiooni kiire pidurdumise (tootjahindade aastane tõus on vaid 0,1 protsenti) ning tööpuuduse kasvu.
Samas ei tasu ka karta, et kõik nii õnnetuks jääbki. Inflatsiooni peatumine toob kaasa Eesti kaupade konkurentsivõime kasvu, sama mõju on efektiivsemal tootmisel. Mõne aja möödudes hakkavad praegused kõrged intressid langema, sest on selgunud efektiivselt ja tulemuslikult toimivad ettevõtted, millele võib vähese riskiga laenata. Uued investeeringud, mida toetab ka vaba tööjõu olemasolu, peaksid tooma kaasa uue majanduskasvu.
Millal? See sõltub sellest, kui varmad ollakse oma enda tegevust ise muutma.
