Joonas (22) sai tööpakkumise ehitusele siis, kui oli 12. klassis. Talle pakuti niisugust palka, et noormehel polnud kahtluse raasugi, kas minna või jääda. Loomulikult minna.

Nüüdseks on Joonas ehitusel töötanud neli aastat. Ta kolis hiljuti oma tüdrukuga kokku ja soovib nüüd pangalaenu võtta, et korter osta. Kuid enne veel käivad noored pikemal soojamaareisil. Isegi pärast seda tekitavad Joonase säästud ja kuupalk sedavõrd kindlust, et tulevik tundub lausa lill. Joonas sümboliseerib tüüpilist 20. aastates eestlast, kes jätab kooli pooleli.

Miks peaks üks Joonase-sugune noor mees mõtlema tagasi koolipinki istumisele, gümnaasiumi lõpetamisele ja veel eriala omandamisele?