16. märts oli tore laupäeva hommik. Õues oli 24-25 soojakraadi ja inimesed valmistusid pikaks kolmepäevaseks nädalavahetuseks. Pühapäeval pidi toimuma populaarne aastasündmus - karneval. Teades, et pühade ajal on kõik poed suletud, tegeles n-ö töörahvas sisseostudega, et pakkuda peolaual perele ja külalistele head ja paremat.

Mulle helistati kell kümme hommikul ja mainiti, et pankadega vist toimub midagi ja kõik kontod olevat suletud. Esialgu ei uskunud ma oma kõrvu ja tormasin oma  internetipanka vaatama. Pangakeskkonnas ei olnud ühtegi teadet ja ei paistnud, et midagi oleks üldse juhtunud. Vajutanud nupule transfers, märkasin, et kõik võimalikud nupud on deaktiveeritud. Ühtegi makset ei olnud võimalik teha.

Sirvisin läbi kõikvõimalikud meediakanalid, kuid ka sealt ei saanud mingit infot ja alles pärast lõunat avaldati esimest informatsiooni sellest, mis toimus Brüsselis. Teades seda, et kreeklased ei tee nädalavahetusel tööd, ei lootnud ma eriti, et kuskilt tuleb lisainfot või lahendus. Laupäeva õhtuks tekkis uudisteagentuuride veebilehtedele põgus selgitus selle kohta, mis toimub ja kui palju deposiitide pealt lõigatakse.

Ise elan heas usus pangandussüsteemi, üritan kulujuttudele mitte reageerida ja paanikat mitte levitada. Teise päeva lõpuks läksin huvi pärast ikkagi pangaautomaadi juurde. Arvasin, et näen seal samasugust järgekorda, nagu oli üle-eelmisel aastal Lätis Swedbanki sularahaautomaatide juures. Oma suureks üllatuseks ei kohanud ma seal ühtegi sularahavajajat ja sain masinast kätte nii palju kupüüre, kui soovisin. Kohalikud aga grillisid oma aedades edasi ega väljendanud üldse mingit muret.

Selge see, et teisipäeval pankasid ei avatud, aga internetipanka ilmus kirjake, et pangas on special bank holidays, mille kestust kahe nädala jooksul pikendati. Ise leppisime küll sellega, et kui juba külmutasite niimoodi meie deposiite, siis võtke see väikene protsent, mida te vajate pangandussüsteemi päästmiseks. Usk pangandusse ja valitsusse sai selleks ajaks korraliku löögi ja nagunii tähendas seda, et raha hakatakse välja viima. Kui juba selline käik ette võeti, siis tuleks viia protsess lõpuni, kas või eesmärgi nimel, miks seda alustati.

Tähtsate otsuste ootamise kestel sularaha võtmisega probleeme ei tekkinud ja poodides ei keeldutud, kui soovisid maksta kaardiga. Hiljem juba taipasid, et sina viid oma kaubad koju, aga kaupmees oma raha kätte ei saa. Üritasin kaupmeest sellisesse olukorda mitte seada ja  proovisin alati maksta sularahas.

Üldiselt saarel paanikat ei tekkinud. Meedias ilmunud uudis Laiki (Eestis tuntud Marfini nime all) panga sulgemisest tekitas sularahaautomaatide ette pikemaid järjekordi. Paanikat õhutasid pidevalt sularaha varustamisega hilinenud Laiki töötajad. Küprose  järelevalveasutus saatis välja ringkirja, et kuuldus panga sulgemise kohta on vale, ja kutsus kõiki üles mitte kasutama meediakanaleid pangaprobleemide arutamiseks ja pankade seisundi analüüsimiseks.

Eri reeglite ja lisakontrollide kehtestamine tõi kaasa pangatöötajate inimjõu puuduse. Jääb selline mulje, et nad töötlevad maksekorraldusi mitte laekumise järjekorras, vaid kontode kaupa. Pangakontole makset tehes ei jää jälge sellest, kas sa oled makse sooritanud või mitte. Hirmuga avastasin, et olen paar makset teinud topelt, kuid lähemalt uurides selgus, et esimesed maksed olid kümme päeva töötlemata ja arvasin, et olen ise unustanud need teha. Pank lihtsalt töötles kõik minu maksed korraga, ühel päeval. Selliseid juhtumeid on iga päev.

Kui oled harjunud Eesti e-eluga, siis Küprosel võid sellega hüvasti jätta. Oleksid nagu Nõukogude ajas tagasi. Ainult inimesed on teised - sõbralikud, päikeselised ja heatahtlikud. 

Mis siis sellega saavutati? Kuigi ei toimunud massilist vahendite pankadest väljaviimist, on inimesed valvel. Nii kui piirangud maha võetakse, viivad paljud oma säästud mujale. Realiseerus hullem stsenaarium ja inimesed kaotasid usu. Uue presidendi lubadusi ei usaldata. Pankasid ei saa inimesed ka usaldada, sest need alluvad valitsusele. Ettevõtted, kes tegelesid laevandusega, elavad läbi rasket aega, tõestades oma suurte maksete ärilist vajadust.

Olukorra suurimad kannatanud ongi need, kelle äritegevus oli seotud välispartneritega ja kellel on pankades suured deposiidid. Turule on kohe tekkinud erinevate skeemide pakkujad. Ühed lubavad mingi protsendi eest raha väljaviimist. Teised pakuvad tohutu tulususega investeerimisvõimalusi „juhtivalt Ameerika investeerimisfirmalt", kuid ajutiselt kasutatavat Nigeeria või näiteks Gruusia telefoninumbrit.

Kreeklased on huvitavad inimesed. Nad on väga südamlikud ja lahked. Meelsasti suhtlevad inglise keeles, õpivad vene keelt ja tunnevad head meelt, et Küprosele tuleb välismaalasi. Ükskõik mis ei toimuks, ütlevad nad, et kõik lõpeb hästi. Küsisin mitmelt inimeselt: noh, mis nüüd teha? Kas tuleb siis koju minna? Kõik imestasid siiralt: „Koju? Tagasi? Miks? Kõik saab ju varsti korda!" Saare elanikud on väga pahased selle peale, et nüüd on Küprose maine maailmas rikutud ja tekib oht, et välismaalasi siia juurde ei tule.