Eestlase ostujõud jääb teistele kõvasti alla

Keskmise eestlase ostujõud on keskmise eurooplase omast kaks korda väiksem, olles sellega Euroopa Liidus ostujõulisusetabelis 22. kohal.

Lätit ja Leedut, kellega koos nimekirja lõpus ollakse, edestab Eesti vaid pisut. Allapoole ELi keskmist jääb ka neljas liidu uus liige Poola. Ilmselt ei suuda miski esikohalt tõugata Luksemburgi, mille keskmise elaniku rikkus ületab euroliidu keskmist üle kahe korra. Üllatav on see, et juba kolmandat aastat järjest edestab Iirimaa selliseid rikkaks peetud riike nagu Saksamaa, Austria ja Taani, kirjutab SL Õhtuleht.

Konjunktuuriinstituudi juht Marje Josing märgib, et saame oluliselt vähem kulutada hobidele, puhkusele, haridusele ja meditsiinile. Nelja vaese riigi lohutus on see, et liitu pürgivate Bulgaaria, Horvaatia, Rumeenia ja Türgi näitajad on veel madalamad.

Eurostat arvestas ka liitu mitte kuuluvate Islandi, Norra ja Šveitsi näitajaid ja needki üsna väikesed riigid saavad endaga hästi hakkama. Pingerea koostas euroliidu statistikaamet Eurostat, suhestades riikide sisemajanduse kogutoodangu ja seal valitsevad hinnad.

1995. aastal sai keskmine eestlane Josingu sõnul tarbida ainult kolmandiku sellest, mida keskmine eurooplane. “Peamised ostujõudu mõjutavad tegurid on sissetuleku kasv, üldine majandusareng ning hinnatõus,” seletab rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonna juhataja Andrus Säälik.

Suurriikide tagasimineku taga on Sääliku sõnul see, et nende praeguse väikese majanduskasvu juures väheneb toodang elaniku kohta Euroopa Liidu kõigi 25 riigi keskmisega võrreldes. Vähem arenenud liikmesriigid kasvavad kiiremini ning viivad keskmise üles.

Juba aastaid Islandil muusikaõpetajana töötav Mait Trink arvab, et Eurostati uuring on siiski pelk statistika. „Olen Islandil töötades olnud pidevas kontaktis ka Eesti sõpradega. Oleme rääkinud palkadest ja rahast. Tuleb välja, et Eesti palgad pole sugugi nii viletsad, kui esmapilgul paistab.” Veel tunnistab muusikaõpetaja, et kui ta veel kolm aastat tagasi end Eestis rikka mehena tundis, siis nüüd on siin hinnad nii palju tõusnud, et saareriigiga enam suurt vahet polegi.