Eestlased aina rikastuvad: majapidamiste hoiuste maht kasvas taas

Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfell 2015. aasta esimesel kuul eriti ei muutunud, ulatudes kuu lõpus 15,2 miljardi euroni. Uuai laene väljastati aasta alguses tavapäraselt vähe. Laenu- ja liisinguportfelli kogumaht kasvas jaanuaris aastavõrdluses 2,7%, kirjutab Eesti Pank.

„Ettevõtete ja majapidamiste hoiuste maht kasvas jaanuaris aastataguse ajaga võrreldes 5,6%. Hoiuste kasv aeglustus ettevõtete hoiuste vähenemise tõttu, mille kasv ongi muutlikum. Majapidamiste hoiuste maht kasvas endiselt kiiresti, ulatudes jaanuaris aastavõrdluses 8,3%ni. Mitteresidentide hoiused on viimastel kuudel samuti suurenenud. Mitteresidentide hoiuste maht oli jaanuari lõpus 2,6 miljardit eurot, moodustades 21% ettevõtete ja majapidamiste hoiuste kogumahust," ütles Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna peaspetsialist Mari Tamm.

Eluasemelaenude ja liisingute portfell oli jaanuaris aastataguse ajaga võrreldes 2,9% suurem. Uusi eluasemelaene anti seejuures välja 51 miljoni euro väärtuses, mis oli 14% rohkem kui aasta tagasi. Majapidamiste muude laenude maht ei ole mullusega võrreldes eriti muutunud.

Ettevõtetele väljastati jaanuaris uusi laene ja liisinguid 678 miljoni euro ulatuses, mis oli aastataguse ajaga võrreldav tase. Uusi lühiajalisi laene väljastati mullusega võrreldes pisut vähem. Uusi pikaajalisi laene anti aga välja ligi veerandi võrra rohkem kui aasta tagasi. Pikaajalisi laene väljastati jaanuaris kõige suuremas mahus kinnisvaraettevõtetele.

Jaanuaris väljastatud eluasemelaenude keskmine intressimäär ei peegeldanud enamiku laenulepingute baasintressimäära 6 kuu EURIBORi langust. Eluasemelaenude keskmine intressimäär tõusis keskmise intressimarginaali suurenemise tõttu 2,3%ni. Ettevõtete uute pikaajaliste laenude keskmine intressimäär oli jaanuaris 2,5%.

„Rohkem kui 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude maht jaanuaris eelmise kuuga võrreldes ei muutunud, moodustades 1,7% laenuportfellist. Viimastel kuudel on näha kaubandus- ja primaarsektori (põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus) laenude kvaliteedi mõningast halvenemist. Selle mõju on tasakaalustanud muude laenude kvaliteedi paranemine," lisas Tamm.