Margus Reinsalu ja tema kaks partnerit ? inglane Sean Cusack ning hollandlane Joop Huisman ? ehitavad Põhja-Marokos Sa?dias Euroopa suurimat kuurorti. Olgu, täpsemalt öeldes on Reinsalu ja partnerite osa 130 villat ja 250 korterit. Raha pannakse sisse 1,2 miljardit krooni. Kogu kuurorti enda maksumus on mitu miljardit eurot ja kui kõik see uhkus valmis saab, on püsti 11 tuhandekohalist hotelli, 850 kohaga jahisadam, 600 poega kaubanduskeskus, oma haigla, kolm golfiväljakut, lugematu arv tenniseplatse ja basseine, jalgpallistaadion, klubid ja restoranid, 4500 villat ja korterit. Rääkimata oma elektrijaamast, jäätmekäitlustehasest või pumbajaamadest.

Teekond Marokosse

Kui lennuk Malaga lennuväljalt õhku tõuseb, tibutab kerget vihma. Pardal on kinnisvaraagendid, advokaadid, kliendid. Huvi oli isegi nii suur, et tuli rentida kaks lennukit. Sõit läheb maksma 300 eurot. Kui maja ostad, saad raha tagasi. Õhkutõusul lõõbitakse piloodiga: ?Kas ikka tead, kuhupoole Aafrika jääb? Kas peame keerama vasakule või paremale? Näed, seda kangi tõmmates tõuseme kõrgemale!? Piloot ei jää võlgu: ?Ärge muretsege, mul on siin üks raamat, kus kõik täpselt kirjas.? Kui kabiini uks sulgub, sosistab prantslasest advokaat Bertrand murelikult: ?Eks ole, me tegime ju ainult nalja.?

Lennunaljadelt läheb jutt sujuvalt üle lennuliinidele ja transpordile. Rahvusvahelises puhkeäris on see määrava tähtsusega. Juba praegu menetletakse kolme uue otseühenduse avamist. Keegi teab rääkida, et Ryanairi omanik on ühes Saļdia hotellis osaluse ostnud. Vägev, rõõmustavad pardalolijad.

Tund aega hiljem maandume Oujdas. See on Al?eeria piiri ääres asuv endine sõjaväelennuväli. Turistid siin veel eriti ei käi. Kuigi Maroko kuningas isiklikult seisab kogu kuurordi ehituse taga, on lihtsatel ametnikel vanad harjumused veel visad kaduma. Sõna ?ajakirjanik? sissesõidublanketil tekitab hulganisti küsimusi ja mundris meeste ringisebimist. Joop Huisman õpetab kõrvalt: ?Pane alati elukutseks manager, siis pole sul kunagi probleeme.?

Euroopa suurim ehitusplats

Sa?dia ise jääb lennuväljast mõnikümmend kilomeetrit põhja poole. Tegemist on Maroko ühe vaesema piirkonnaga. Kui Atlandi-äärsed Casablanca ja Tanger on juba tuttavad turistide rahaga, siis siin haritakse põldu, karjatatakse lambaid ja veetakse Al?eeriast salakaubana kütust. Plastkanistritega koormatud eesel ei tähenda vett, vaid bensiini. Seadus küll ütleb, et kütusetransport sõidukitega on keelatud, kuna aga eeslid sõidukite hulka ei kuulu, teevad kohalikud sellega raha. Tasub ära ? Al?eerias maksab bensiin neli, siin kaheksa krooni.

Sa?diale lähenemisest annavad esimesena märku kallurite ja ekskavaatorite kolonnid ning ülessongitud teed. Valitsus on juba praegu siinsetesse teedesse ja Oujda lennuvälja rohkem kui 15 miljardit krooni pannud. Valminud on uued neljarealised maanteed, paremad kui Eestis, aga teha on ikka veel piisavalt.

Lõpuks tulebki Sa?dia. Euroopa suurim ehitusplats. Ja esimene mulje on? tühjus. Täielik tühjus ja lõppematus kogustes pori. Maa-ala ise on nii tohutu, et ka püsti olevad 40 tornkraanat, sajad valmimisjärgus villad, ehitushoos sadam ja tuhanded vaiad, mis tähistavad esimeste hotellide kerkimist, ei suuda seda muljet rikkuda. Kinnisvaraärimeestele kohapealset tuge pakkuv marokolanna Fatouh viitab, et kõik see, mis praegu pruun ja porine, on tulevikus golfiväljakud. Kokku kolm täismõõtmelist. Projekteerijaks golfilegend Jack Nicklaus isiklikult. Reinsalu selgitab hiljem: ?Olgem ausad, Nicklaus tuli kohale, kui joonised valmis, andis oma allkirja ja kasseeris pool miljonit eurot.? Selline on äri.

Kinnisvarahuntide silmad lähevad aga põlema. Kaamerad surisevad, fotoaparaadid sähvivad. Kogenud pilk oskab ka poris näha tulevast hiilgust. Vaade on ju võimas. Mäed raamivad kohta, mille loodus oleks nagu nimelt teinud selleks, et Euroopa jõukurid ja turistid saaksid siin oma raha kulutada. Miks need miljardid eurod Maroko pärapõrgusse tulevad, saab lõplikult selgeks rannas. Seitse kilomeetrit katkematut liiva. Pilt nagu filmis. Sean Cusack, kes muidu kiidab Hispaaniat taevani, sööb siin oma sõnu ja tunnistab: ?Hispaania rannad on nendega võrreldes täielik rämps.? Keith Sellers, Saville Row? ülikonnas mitukümmend aastat kinnisvaraäri teinud Inglise d?entelmen kummardub ja sobrab kättpidi liivas. ?Next big thing,? teatab ta püsti tõustes. Näod säravad.

Suured lootused

Reinsalu tunnistab ka ise, et asjad lähevad praegu enam kui hästi. Nad avalikustasid oma projekti detsembri lõpus, ometi on juba praegu ligi 20% majadest broneeritud. Korterid maksavad 2,3?4,2 miljonit krooni, villad kuni 5 miljonit. Rollid on kolm meest omavahel lihtsalt ära jaganud: Reinsalu tegeleb finantside ja õigusküsimustega, Huisman juhib arendust ja Cusack müüki. Kui Cusack ja Huisman näitavad klientidele Sa?dia krunte, läheb Reinsalu tuurile kohalike pankurite, notarite ja ametnike juurde. Kaasas kaks Prantsuse advokaati ? kogu Maroko asjaajamine käib prantsuse keeles, samuti on seadused prantslastelt üle võetud. ?Tegelikult on see hea,? selgitab Reinsalu. ?Seadused on euroopalikud ja näiteks Prantsuse ehitusreeglid on isegi rangemad kui Hispaanias.?

Müügitööd juhtiv Cusack ütleb, et tema töö on hetkel lihtne. ?Täpse vastuse annab muidugi tulevik ja omad riskid on ka siin olemas,? ütleb Cusack, aga praegu on ta rahul. Peamised kliendid on britid. Kinnisvaraagent Sellers muigab kõrvalt, et inglased ostavadki kõike ja igal pool, välja arvatud kodumaal. Enda kruntidel löövad Reinsalu, Cusack ja Huisman kopa maasse sellel suvel. Seal, kus aastal 2008 paiknevad golfiväljadega ümbritsetud villad, jalutab täna üksik lehm. Mida ta seal pruunis poris küll leiab, on omaette küsimus. Aga see ongi Maroko kinnisvaraäri ? mitte millestki tehakse midagi.

Rahvusvaheline äri

?? Margus Reinsalul endal läheb Hispaanias Marbellas juba kolmas aasta. Siin käib kõik kinnisvara ümber. Suvaline ajakiri algab kinnisvarareklaamidega, siis tulevad kinnisvarajutud, siis selleteemaline lauamäng, natuke sisustusteemat ka vahele. Hispaania pangad on kinnisvarabuumist nii rasva läinud, et ei tea, millist Prantsuse või Itaalia panka üles osta. Eesti väidetav tööjõupuudus on siinsega võrreldes täielik tühiasi. Kogu aeg mingi info liigub, kogu aeg midagi kuuled. Üks Reinsalu tuttav ostis Brasiilias maalahmaka, teine arendab Kariibidel midagi. Hiljuti kutsuti Reinsalu kohalikku Ferrari klubisse. ?Tulebki vist Ferrari osta, sest missuguseid sidemeid või infot sealt võiks saada,? teab Reinsalu.

?? Reinsalu partnerlus Cusacki ja Huismaniga on asukohale tüüpiline lugu. Joop Huismaniga sai ta tuttavaks üleaedsena. Sean Cusack elab mõni maja eemal ja temaga kohtuti samas koolis käivate laste kaudu. Nii sündis ühine kinnisvarafirma Property Logic. Kõigi kolme taust on rohkem või vähem kinnisvara. Cusack juhtis Londoni suurimat kinnisvarabürood, enne kui ta 2,5 aastat tagasi oma osaluse maha müüs ja Hispaaniasse kolis. Huisman oli Hollandis saja töötajaga kindlustusmaakleri firma tegevjuht. Reinsalu Eesti äri käib KC Grupi kaudu ? Kristiine Keskus, Kristiine Kasiino, Eesti Fosforiit ja terve hulk kinnisvaraprojekte.

?? Ka Marokosse satuti tutvuste kaudu. Maroko riigi korraldatud konkursi Sa?dia ehituseks võitis peatöövõtjana Hispaania suuruselt teine ehitusfirma Fadesa. Üks Cusacki tuttav arhitekt, kes teeb tihti ka Fadesa jaoks tööd, rääkis pidevalt, kui vahva on Maroko. ?Muidugi, muidugi,? noogutasid Cusack, Reinsalu ja Huisman vastuseks. Ühel hetkel aga sõidetigi kohapeale vaatama, millest jutt tegelikult käib. Pilk peal, tehti otsus või nagu nad praegu ütlevad ? mindi ega vaadatud enam tagasi.

?? Erinevalt oma partneritest ei ole Reinsalu kodumaad unustanud. Omavahel olles võib ta kiruda poliitilist kähmlemist ja ametnike korruptsiooni, kui aga auto tagaistmel istuvad hispaanlasest ja prantslasest advokaadid, siis kuuleb Eesti kohta ainult head. Reinsalu räägib meie olümpiavõitjatest, noortest vormelilootustest, m-parkimisest, e-valitsusest, internetist, tasuta WiFist. Hiljem ta küll ohkab: ?Kahju, et kõik need asjad, mille üle uhked olla, on mitu aastat vanad. Uut innovatsiooni pole kuidagi peale tulemas.?

Mohammed on kõige taga

?? Kogu Maroko turismitööstuse taga seisab noor kuningas Mohammed IV ise. 2001. aastal võeti koostöös Maailmapangaga vastu nn Azur-programm eesmärgiga tõsta turistide arv aastaks 2010 praeguselt kahelt miljonilt kümnele miljonile. Sellega kaasneb 600 000 uut töökohta. Selle programmi raames peavad valmima ka uued suured kuurordid ? üks (Sa?dia) Vahemere äärde, neli tükki Atlandi-poolsesse külge. Kuninga toetus tähendab palju.

?? Välismaalastele parema mulje jätmiseks võeti üks päev vastu seadus, et liiga vanad autod peavad teedelt kaduma. ?Varem olid kohalikud autod antiiksed, nüüd lihtsalt vanad,? naerab Reinsalu. Kohe kõrvale asutati uus ülikool ainukese eesmärgiga Sa?dia kuurordi jaoks turismitöötajaid koolitada.

?? Parema vaate saamiseks lükati Sa?dias suured liivadüünid lihtsalt siledaks. ?Tegelikult on mul sellest kahju,? ütleb Joop Huisman, aga nii see asi käib, kui kuningas ise juhib. Selline ongi Sa?dia lugu. Kuningas näitas kaardile, kus varem oli täielik tühjus, ja ütles: ?Saagu siia kuurort.? Ja kuurort saab.