Hamburgi sadam on üks suuremaid konteinerikaubakeskuseid ja see teeb temast Eesti jaoks olulise koostööpartneri. Hamburgi piirkond on kesksel kohal nii Kesk- ja Ida-Euroopa kui kogu Läänemere jaotuskeskusena. Hamburg teeb tihedat koostööd Cuxhaveni, Brunsbütteli ja Glückstadti ehk teiste Elbe jõe sadamatega ning Läänemere sadamate Lübecki ja Kieliga. Sellise koostöö eesmärk on tegutseda rahvusvahelises konkurentsis kui Põhja-Euroopa keskne logistikakeskus, kirjutab
.

Eesti logistikaettevõtted jahivad Hamburgi piirkonnast peamiselt Aasiast tulevat konteinerikaupa. Hamburgi sadama kümne olulisema koostööpartneri seas on kuus Aasia riiki. Lübecki ja Kieli puhul on eestlased huvitatud peamiselt ro-ro-kaubast. Hamburgi sadama osa Põhja-Euroopa varustamisel ongi üha olulisemaks muutumas. Kaubakäive Aasiast Hamburgi kaudu Põhja-Euroopasse ja Balti riikidesse näitas eelmisel aastal kasvu. Tänavuseks aastaks prognoosib Hamburgi sadam ligikaudu 10protsendist käibe suurenemist selles koridoris.

Mullu läbis Hamburgi sadama konteineriterminale kaugvedudest kõige suuremas mahus Hiinast ja Singapurist pärinev kaup. Seega on Eesti logistikaettevõtjatel Hamburgi sadama ettevõtetele pakkuda soodsat transpordikoridori: kaup liigub ookeanilaevadega Aasiast Hamburgi, seal laaditakse see feeder-laevadele, mis toovad kauba Muugale, kust see raudteel või autodega Venemaale edasi liigub. Eelise selle koridori kasutamiseks annavad Eesti sadamad, millest mõni asub Venemaast vaid 25 km kaugusel. Samuti on need sügavad ja aasta ringi laevatatavad. Pealegi kuulub Eesti 1520sse raudteevõrku, siin on maksuvaba teedevõrk, liberaalne maksusüsteem ja arenenud infrastruktuur.

Peamised konkurendid Eesti jaoks on otseveod Hamburgist autode või raudteega Venemaale ja Kesk-Aasiasse ning Soome, Läti, Leedu, Poola ja Venemaa sadamad.