Olukord on tõsine. Piimaliidu juhataja Jaanus Murakas keerutab Põltsamaa E-Piima kontori koosolekuruumis juustutüki rulli, pistab suhu, kiidab maitset, kuid tõdeb kibedalt, et vaatamata juustu tarbimise tõusule Eestis enam piima ei armastata. Numbrid räägivad iseenda eest. Viis aastat tagasi tarbis iga eestlane keskmiselt 81,3 kilogrammi piimatooteid.

Tänaseks on sama number ligi 12 kilo võrra allapoole kukkunud. Seda peamiselt joogipiima tarbimise koguste väiksemaks muutumise arvel ? niimoodi kõlab vähemasti piimaliidu ametlik seisukoht.

?Inimesed lihtsalt ei joo enam piisavas koguses piima,? muutub E-Piima juhataja ja piimaliidu kõneisiku Jaanus Muraka hoogne kõne ühtaegu murelikuks. Antud juhul ei saa öelda, et fakt vaid konstateeringuks jääks: septembris algab piimaliidu eestvedamisel enneolematu piimaralli. Kolme miljoni krooniga, millest kaks kolmandikku võib Euroopa Liidust saadud toetuste arvele kirjutada, ujutatakse vastava sõnumiga üle kõikvõimalikud meediakanalid. Sealjuures propageeritakse piima kui jooki, esindamata ühtegi konkreetset brändinime. Piimaliidu eestvedaja sõnul on kogu ettevõtmise eesmärgiks siiski eestlaste tervisliku seisundi paremaks muutmine. ?Luumurrud, allergiad, muud terviseprobleemid,? loetleb Murakas ebatervisliku toitumise tagajärgi.

Turukaotuse tagamaad

Juustuvaagen jääb üha tühjemaks. Vestluse käigus saan teada, et kogu kurja juur peitub peadpööritavalt suures tootevalikus. Mahlad, vesi, kihisevad joogid ja muud limonaadid, ka õlu on piimaliidu seisukoha järgi valgujoogile alatult kanna peale astunud. Reklaam, meediakära ja kõikvõimalikud tervi-seraamatud, kus piima asemel näiteks hoopis veini soovitatakse juua, on väidetavalt inimestel pead sassi ajanud. ?Unustatakse ära, mida organism tegelikult vajab!? jõuab Murakas selleni, et piima promomine on antud kampaania raames pigem missioon rahva tervise nimel kui müügijutt.

Hetkel viiakse projekt läbi piima- ja euroliidu vahendite eest, kuid tulevikus loodetakse rahva tervise eest võitlemisse kaasa tõmmata ka riik. Piimaliidu kavade järgi ei ole sügisel alustatud kampaania sugugi mitte viimane. Seda, kui suurt joogipiima läbimüüki kaks kuud vältava reklaami abil saavutada tahetakse, Murakas ei räägi. Rõhutab vaid, et eelkõige on tegemist rahva tervise parandamisega.

Mida arvavad joogipiima vaeslapse rollist ülejäänud tegijad, kes inimeste joogikruuside sisule pretendeerivad? Erinevate tootjaliitude seisukohad Muraka veendumustega ei ühti. Eesti vaieldamatult suurima turuosaga õllepruulija Saku Õlletehase turundusdirektori Karin Sepa kommentaar viskab palli hoopis piimainimeste väravasse tagasi, öeldes, et karastusjookide tarbimise osakaal on Eestis pigem langustrendis. Õllemüügi numbrid on aga üles kergitanud hoopis suurenenud eksport ja turistide arvu kasv. Turusituatsiooni peegeldava graafiku alusel viskab Sepp kinda õhku ja oletab, et karastusjookide arvelt on hakatud eelistama hoopis maitsestatud mineraalvett, pakendatud mahlasid, kuid miks mitte ka piima. Kes siis keda?

Tugev eksport

Kui rahva halvenev tervis, üha levinumad allergiad ja muud mured välja arvata, siis pole Eesti piimatöösturitel konjunktuuriinstituudi andmetel kurvastamiseks iseenesest põhjust. Kodumaa piimatööstus on metsa kõrval ainus valdkond, mille väliskaubandusbilanss on positiivne. Müüginumbritel pole seega viga: põllumehe pingutuste tulemusena läheb ekspordiks pool kodumaisest kogutoodangust. Olgugi, et joogipiima tarbimine kahaneb, jookseb summaarvestus plaanipäraselt kenasti kokku: rohkem ostetakse seega piimatooteid nagu juust, kohupiim, jogurtid jms. See trend iseloomustab kogu Euroopat, eriti juustu tarbimise osas. Eesti piimatöösturite eksporti kütavad eelkõige piimapulber, või ja juust ? seda peamiselt EL-ilt kolmandatesse riikidesse saadud ekspordi toetuste abil. Eksportriikide nimekiri on kirju. Eesti piimatooteid võib seega leida nii Venemaalt, Kasahstanist, Iraagist ja isegi Jaapanist.

?Kui vaid seda kvooti ees ei oleks,? ohkavad biovedelikuga seotud ringkonnad, sest tootmisvõimsust jaguks enamgi. Eesti piimakvoot 624 000 tonni tundub tegelikke olusid arvestades narrimisena. Põnevuse ja ärevusega oodatakse piimaliidus aastat 2010, mil kvoodipäitsed peast heites täisvõimsusel tööle rakendume. Maakeeli tähendab see, et praeguse 120 000 lehma asemel hakkab Eestis rohututte sööma 300 000 lehma.

Kokkuvõttes moodustab piimatööstus Eesti põllumajandusest umbes 30%. Piimatoodete eksport moodustab kogu toiduainete ekspordist 20%. Piimaliit on nõuks võtnud inimesed reklaamikampaaniate abiga piimaklaasi juurde tagasi tuua. Peale hüüdlausete üllatatakse lähiaastatel turgu ka täiustatud piimatoodetega. Näiteks võib tulevikus lettidelt leida allergiat või vererõhuhäireid ennetavaid tooteid.

Euroopa Liidu mõju Eesti piimaturule

?? Euroopa Liiduga liitumisel oli tugev mõju piimatoodete väliskaubandusele nii sellele eelneval kui ka järgneval perioodil. Piimatööstuste poolt varutavad kokkuostukogused suurenesid võrreldes 2003. aastaga 10,5%.

?? Ekspordis suurenes väljavedu endistesse EL-i riikidesse ja vähenes uutesse liikmesriikidesse.

?? Import kolmandatest riikidest moodustas 2% piimatoodete importkäibest ja eksport nendesse riikidesse 9% eksportkäibest.

?? Väliskaubanduse käibe kasv on saavutatud nii hindade tõusu kui ka kaubakoguste suurenemise tagajärjel.

?? Piima kokkuostuhind Eestis püsis terve 2004. aasta jooksul kõrgel tasemel (3,80...3,85 kr/kg), piimatoodete jae- ja hulgihinnad nii sise- kui ka välisturul tõusid.

?? Eestis on Venemaale ekspordiloa saanud kümme piimatööstust.