Eestlased laenavad tarbimiseks üha rohkem, säästmine suureneb tagasihoidlikult
Finantsinspektsiooni koostatud ülevaate põhjal suurenes pankade ja krediidiandjate laenuportfelli koondjääk selle aasta esimesel poolel 3% ehk 0,6 miljardi euro võrra, ulatudes juuni lõpu seisuga 17,3 miljardi euroni. Krediidiandjad lisandusid finantsjärelevalve alla pärast tänavu 21. märtsil jõustunud seadust ning nende väljastatud laenude maht oli juuni lõpus 0,7 miljardit eurot.
Suurima osa ehk 79% sellest on väljastanud pankadega seotud ettevõtted, ülejäänud ehk 21% turust katavad pankadega mitteseotud krediidiandjad. Keskmise laenulepingu väärtus oli 2016. aasta juuni lõpus pankadega seotud ettevõtetel 4817 eurot ja teistel krediidiandjatel 491 eurot.
Ülevaates ei kajastu üha suuremat populaarsust koguv alternatiivne ühisrahastuse valdkond.
Kuivõrd igasuguse investeerimise puhul käivad võimalused ja riskid alati käsikäes, on Finantsinspektsioon teinud ettepaneku ühisrahastusettevõtete tegevus seadusega reguleerida, tõdes finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm
Pankades hoiustatud raha koondjääk kasvas aasta esimesel poolel 3% ehk 458 miljoni euro võrra, juuni lõpuks 16 miljardi euroni. Hoiustest kuuluvad 42% ettevõtetele ja 41% eraisikutele. Hoiuste jäägi kasv on toetunud endiselt nõudmiseni ja üleööhoiustele: madalate intressimäärade tõttu on nende hoiuste osakaal suurenenud aastaga 77%-lt 81 protsendini. Tähtajaliste ja säästuhoiuste osakaal on aga samal ajal vähenenud, 22%-lt 19 protsendini. Eraisikute hoiuste jääk on aasta võrdluses jõudsalt kasvanud: eelmise aasta juuni lõpu 6,2 miljardilt eurolt tänavu 6,6 miljardi euroni.
Investeerimise valdkonnas on mahtude kasvfinantsinspektsiooni ülevaate kohaselt aeglustunud. Erandiks on pensionifondid, mille koondvarade maht kasvas esimese poolaasta jooksul 9%, ulatudes 3 miljardi euroni. Fondisektori kasvu on vedanud endiselt kohustuslikud pensionifondid, mille varade maht suurenes 2016. aasta esimesel poolel 251 miljoni euro võrra ehk 10 protsenti, juuni lõpuks 2,9 miljardi euroni. Kasvu poolest järgnevad kohustuslikele pensionifondidele kinnisvarafondid, mille varade maht suurenes poolaastaga 58 miljoni euro võrra ehk 26 protsenti, juuni lõpuks 281 miljoni euroni. Kinnisvarafondide mahu kasvu on toetanud nii uute investorite lisandumine kui ka portfellide väärtuse suurenemine.
