Eestlased maksavad palju makse

Kui tänavu oli maksupööripäev 9. mail õite puhkemise ajal, siis tulevate aastate jooksul soovib rahandusminister Taavi Veskimägi jõuda niikaugele, et päeval, mil inimene lõpetab sümboolselt riigi jaoks töötamise, oleksid puud raagus.

Samas on maksukoormus viimastel aastatel järjest suurenenud. Seda on tinginud maksude administreerimise paranemine, seda just füüsilise isiku tulumaksu ja sotsiaalmaksu puhul.

„Järgmistel aastatel valitsus kindlasti ei näe maksukoormuse üldist suurenemist,” lausus Veskimägi esmaspäeval ajakirjanikele. „Need sammud, mis valitsus on astunud nii maksumäära vähendamise kui tulumaksuvaba miinimumi suurenemise osas, on esimesed sammud.”

Ma sooviksin, et maksupööripäev võiks olla tõelisel töörahva pühal [i. mail], lausus Eesti Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Leev Kuum.

Kuum hoiatas, et palju makse koguvad riigid, kui neil pole mõnd novaatorlikku toodet, millele nad saavad ise hinna kehtestada, ei ole globaalses mastaabis konkurentsivõimelised.

Veskimägi tundis siiski maksude hea laekumise üle head meelt. „Tulude pool on sellel aastal ilusasti kaetud, oleme graafikus, kuigi situatsioon, mis 1. maist tekkis, on meie jaoks uus, me peame siin koostöös maksumaksjate esindajatega paindlikult reageerima probleemidele, mis meie eest võivad seista.”

Tulumaksu laekumise kasvu kiirendasid ka ettevõtete head majandusnäitajad ja aktiivne dividendide väljamaksmine. Inimesed maksavad makse rohkem ka töötukindlustusmaksu arvelt, mis suurendas koormust umbes 0,5 protsendi võrra aastas.

Rahandusministeeriumi planeeritud maksukoormuse vähendajad aastaks 2008 oleks tulumaksureform, kuna alates 2005. aastast alanev tulumaksumäär mõjutab lisaks füüsilise isiku tulumaksu laekumisele ka ettevõtte tulumaksu laekumist.

Samuti peaks majanduskasvust aeglasem palgafondi kasv lähiaastatel vähendama sotsiaalmaksu osakaalu maksukoormuse kujunemisel.

Kaudsetest maksudest tulenev maksukoormus suureneb 2005. aastal baasefekti tõttu ja stabiliseerub seejärel kuni 2008. aastani.