Eestlased pöörasid Soome aknatootja pankroti edulooks
“See oli hea tunne, kui 77 tootmistöölist tuli selja taha. Kõik olid teadmatuses, kuid usaldati. Tänaseks on meil tugevam kollektiiv kui iial varem,” ütleb aktsiaselts Fenestra juhatuse esimees Lauri Laast pärast rasket aastat.
Eestlastel õnnestus Soome aknatootja Fenestra OY pankroti järel 2014. aasta algul põhjanaabrite juures armastatud kaubamärk vähem kui aastaga taas elule aidata. Edu ületas ootused.
Õigupoolest ei osanud Soomes tegutseva emafirma Fenestra OY pankrotti eelmise aasta algul üle paarikümne aasta Eestis tegutsevas tütarettevõttes keegi oodata. Soome tehas töötas täisvõimsusel ja tellimustest oli järjekord ukse taga. Kahjumlikud üksused olid kinni pandud. Tundus, et rasked ajad on üle elatud.
28. jaanuar 2014 oli siiski päev, mil Eesti tehase toonasel juhil tuli rahva ette astuda ja edastada Soomest saadud teade: enam kui poolesaja aasta eest pereettevõttena alustanud ja kodumaal armastatud aknatootja on pankrotis.
Osteti kaubamärk ja patendid
“Oleksime võinud päevapealt kaks kätt taskus uksest välja astuda, otsustasime siiski ettevõtte koos tänase juhtkonnaga välja osta ja jätkata. Uskusime, et suudame olla edukad,” kirjeldab ettevõtet läbi ja lõhki tundev Laast, kes alustas ise samas firmas 17 aasta eest aknapaigaldajana. Ta lisab, et nende ettevõttele käis ka mitmeid kosilasi, kuid Fenestra tugev bränd ja nõudlus Soome turul andsid julguse omal jõul jätkata. Reaalse tehinguni jõuti 11. aprillil 2014, mil omandati õigused Fenestra patentidele ja kaubamärgile.
Fenestra Eesti tehase toodang on algusest peale olnud hinnatud kvaliteedi poolest ning pole erinenud Soomes valminud toodetest. Tänu usaldusväärsele kollektiivile suudetakse ka lubatud tähtaegadest hästi kinni pidada. Eelnimetatud tegurite abil polnud Skandinaavias partnerite leidmine probleem.
Kui Soome turule toodab Fenestra eelkõige lihtsat, kvaliteetset, sooja ja müra pidavat akent, siis Eesti ja Rootsi turul on trumbiks just erilahendused. Rae vallas Peetri alevikus asuv tehas on väga paindlik - toota saab sisuliselt kõike, mille järele selles valdkonnas nõudlust on.
“Arvestades tehase suurust, oli kohe alguses selge, et vaid Eesti turule lootes me hakkama ei saa. Hakkasime kõigepealt Soomest partnereid otsima. Huvi oli suur, kui kuuldi, et Fenestra Eesti tehas siiski toimib ja kaubamärk elab,” räägib Laast. Ta lisab, et praegu läheb 60% toodangust ekspordiks Soome ja Rootsi. Sellest lõviosa moodustab kolme Soome müügipartneri ja ettevõtte enda müügimeeskonna abil Soomes müüdud toodang.
Vahetult pärast tehase väljaostu oli firmajuhi sõnul päevi, mil toodeti 70-80 ühikut päevas, see on alla poole tehase võimsusest. “Algus oli raske, küsisime partneritelt ettemaksu, elasime arvest arveni ja vaatasime, et saaks palgad ja maksud makstud,” meenutab Laast. Tänaseks on juba paarkümmend töötajat juurde palgatud. Kõigile mõnevõrra üllatuslikult suudeti 2014. aasta lõpetada poole miljoni euro suuruse kasumiga.
Raskused ühendasid kollektiivi
2014. aasta lõpuks tõusid mahud juba kuni 200 ühikuni päevas, alates septembrist tuli tööd rohkem kui teha jõuti. 2015. aastal on planeeritud igakuiseks tootmismahuks juba 4100-4200 ühikut.
“Aasta esimestel kuudel teeme juba lepinguid aprilli-maisse. See annab julgust,” leiab Laast.
Enamik Tallinna kesklinna uute hoonete erilistest akendest just Fenestra tehases tehtud. “Need on ilusad lahendused ja eks on ikka uhke tunne, kui tead, et oled panustanud millegisse, mis rikastab linnaruumi ja on kõigile ilus vaadata. Usun, et iga meie tehase töötaja tunneb nii ja see annab lisamotivatsiooni igal hommikul tööle tulemiseks,” loodab firmajuht.
Ta toob välja väikese, kuid olulise detaili. 2014. aastal pidas ettevõtte juhtkond esimest korda koos ülejäänud kollektiiviga jõulupidu, varasemad juhid on eelistanud alati eraldi pidutseda. “Töölised kinkisid meile omal algatusel suure ilusa tordi, ma ei mäleta varasemast, et nii pidi kingitusi oleks tehtud. See loob sooja tunde, sellise kollektiiviga tahan edasi töötada,” kiidab Laast.
