Eestlased rabelevad 52 miljardi krooni jagamise pärast
52 miljardit, jagatuna seitsme aasta peale, kasvatab pea kümnendiku võrra riigieelarvet. ?Kui jõuame selle ajaga kiiresti Kreekale-Portugalile järele, on alust uskuda, et EL järgmisel eelarveperioodil meile enam nii lahkelt raha ei jaga,? kahtlustab Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Siim Raie. Seega peaks praeguse noosi jaotust hoolikalt kavandama.
Raha juba jagatakse
Rahandusministeerium koostab riigi eelarvestrateegiat aastateks 2007-2010, selle raames ka riiklikku struktuurivahendite kasutamise strateegiat, seda aga juba EL-i poolt ette antud vahemikuks 2007-2013. Viimatimainitu planeerib ka selleks perioodiks arvestatava majanduskasvust tekkiva lisaraha. Kokku seega pea sada miljardit krooni. Suve hakul esitatakse strateegia valitsusele kinnitamiseks.
Samaaegselt üldise strateegia paikapanemisega käib ka valdkondlike rakenduskavade ja organisatsioonipõhiste arengukavade koostamine, inimkeeli ? raha jagamine. Ministeeriumid esitasid taotlused, kui palju nende haldusalas raha võiks vaja minna. Loomulikult hakkas ühine katel üle ajama. Enne esialgse kava valitsuse kabinetiistungile esitamist kärpis rahandusministeerium soovid kogusummale vastavaks.
Näiteks majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tahtis struktuurivahendite katlast enda haldusalasse pea 2,5 miljardit krooni aastas. Pärast rahandusministeeriumi ametnike reha jäi sellest alles 920 miljonit krooni aastas, mis muidugi ei pruugi olla lõplik summa. Sellest peaks piisama ettevõtlustoetusteks ning teadusarendus- ja innovatsioonipoliitika osaks, mis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hallata.
EL-i eesmärk on siinne majandus võimalikult kiiresti ?vanale? Euroopale järele aidata. ?Tõepoolest on keskmise Eesti elaniku heaolu nii kõrge, nagu see pole kunagi põlvkondade jooksul. Kuid kindlasti pole see nii kõrge kui Luksemburgi elanikel olnud, ostujõu pariteedi järgi on koguni viis korda madalam,? nendib Raie.
?Meil on unistus, et Eesti ettevõtted toodaks suurimat lisandväärtust maailmas,? sõnab Kolk. ?Täna teeme palju tööd, aga kasu ei saa sellest ei töötaja, firma ega riik. Mõni teine, nagu Soome, teeb vähem tööd, aga kasumit loob palju.? Järelikult tuleks tegutseda innovaatilisemalt. Innovatsiooni olemuse kohta liigub aga erinevaid arusaamu.
Ka raha õigest jaotamisest on igaühel loomulikult oma arvamus. Näiteks ettevõtjad ja ülikoolid-teadusasutused vaidlevad ammu, kas rahastada tuleks pigem tehnoloogiate väljatöötamist või sisseostmist. Lahendus tuleb ilmselt saalomonlik.
Teistel on eelis
Kindel on, et siinsed ettevõtjad hakkavad saama toetust ka seadmetesse investeerimiseks, vaidlused käivad toetuse maksimumsuuruse üle. Mujal Ida-Euroopas said ettevõtjad juba praegusel eelarveperioodil selleks abi, mis andis neile eestlastega võrreldes konkurentsieelise.
Vaieldakse ka, kas anda rohkem raha eraettevõtlusesse või ka avalikku sektorisse. Raie eelistaks teadagi erasektorit, Kolk aga viitab, et kui tõsta näiteks meditsiinisüsteemi efektiivsust ühe protsendi võrra, säästetaks sellega igal aastal sada miljonit krooni.
Ülevaatamist nõuab ka toetuste jagamine. Eraviisiliselt tunnistab mõni ametnik, et praegu kasutatav haldusmenetluse süsteem ei õigusta end ? on liiga kohmakas, paindumatu ja arusaamatu. Ringleb anekdoot väikeettevõtjast, kes arvab, saades EAS-ilt rohkete paragrahvimärkidega heakskiitva vastuse rahataotlusele, et ta on kohtusse kaevatud.
Poliitikauuringute keskuse PRAXIS direktor Urmet Lee peab struktuurifondide ja riigieelarve raha ühiste, laial arutelul paika pandud eesmärkide põhjal jagamist heaks mõtteks. Rahajaotuse etteteadmine on ka ettevõtjale oluline. Nagu EAS-i turundusjuht Erki Peegel ütleb: ?Ettevõtjail on kolme või viie aasta investeeringute plaanid, neile näib imelik, kui planeerimine lähtub riigieelarvest ja lõpebki 31. detsembriga.?
Paberid sahtlisse
Jääb siiski mure, kas valmiv strateegiadokument ei kuulu nende paberite sekka, mis selle vastu võtnud valitsuskoalitsiooni lahkumisega päevakorrast sahtlisse kaob. Kui eri huvirühmade kaasamisel strateegia väljatöötamisse jagub kõigil rahandusministeeriumi aadressil kiidusõnu, siis Lee tunneb muret, et ?kaasatuse ulatus poliitikute poole pealt on ehk liiga väike.? Sisuliselt tegeleb strateegiaga valitsuskoalitsioon, poliitilist debatti seni ei ole.
Sama teeb muret ka opositsioonilise Res Publica juhile Taavi Veskimägile, kes kavatseb järgmisel nädalal esitada seaduseparanduse, mis nõuaks struktuurivahendite strateegia kinnitamist riigikogu poolt. ?Minu vaade on, et arengukava nõuab väga laia poliitilist konsensust,? viitab Veskimägi asjaolule, et strateegia annab raamid mitme tulevase parlamendi ja valitsuse tegevusele. Veskimägi meelest peaks riigieelarve strateegia tulevikus liikuma aina lähemale reaalsele riigieelarvele: ?Vastasel korral ei teki eesmärkide, tegevuste ja ressursside kooskõla.?
Kui aga strateegia kodupoliitikale jalgu jääb, sõidetakse sellest lihtsalt üle, pelgab Lee.
EL-i raha loob uue majandussektori
?? EAS-i juhataja Alar Kolgi sõnul loob struktuurivahendite jagamine Eestis uue, seniolematu majandusharu: projektijuhtimissektori. Et projekti kirjutamise ja juhtimise kuludeks on keskmiselt 5%, võib ka uues sektoris selle mahu hõlpsasti välja arvutada: seitsme aasta jooksul jagatakse tegijate vahel kaks-kolm miljardit krooni. Võrdluseks ? koolitamis- ja nõustamissektori aastakäibeks on praegu umbes poolteistsada miljonit.
?? Kolgi hinnangul tekivad sellega seoses personaliprobleemid nii riigisektoril kui ka eraettevõtetel: ?Iga inimene, kes on kunagi projekti hõngu nuusutanud, saab aru, et kui ta loob oma firma, on ta automaatselt mõne aasta pärast miljonär.?
?? ?Soome tippülikoolides õpetatakse projektikirjutamise ja juhtimise doktoreid,? viitab ta, kuidas mõjutab eurotoetuste voog eriala staatust, mis eestlasele pigem madalama astme spetsialistiga seondub.
Mis on innovatsioon?
Andrus Ansip, peaminister
?? See on natuke pikem teema, aga kõige üldisemalt on innovatsioon uuenduslik ellusuhtumine. 95% innovatsioonist toimub traditsioonilistes tööstusharudes. Meil on levinud arvamus, et tegu on millegi väga teaduslikuga, tegelikult on innovatsioon vahend konkurentsis püsimiseks.
Valdo Kalm, EMT juhatuse esimees
?? Innovatsioon ei ole ainult uute tehnoloogiate tegemine. Seda tuleb vaadata laiemalt. Innovatsioon on oskus ja võime luua uusi ärimudeleid, uusi organisatsiooni juhtimise meetodeid. Oskus luua ka uusi tehnoloogiaid. Oskus luua uusi võimalusi.
Heido Vitsur, majandus- ja kommunikatsiooniministri nõunik
?? See on termin, mis tähendab millegi uue tegemist. Lahkarvamused ilmnevad selles, kui laialt seda ?uut? tõlgendada. Ka vaieldakse, millises sfääris innovatsioon asub, kui sügaval teadussfääris saab midagi innovaatilist luua, kas seda ka administratiivsfääris esineb. Kõigis neis tähendustes on sõna ?innovatsioon? kasutusel, paraku tahetakse seda ühe kitsa sfääri poolt monopoliseerida. Ääretult laia tähendusega sõna, mille sisu sõltub sellest, kes kõneleb.
Leev Kuum, Eesti Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur
?? Uuendamine, tootearendus, tehnoloogiline areng.
Linnar Viik, visionäär
?? Innovatsioon on uue idee kasutusse võtmine. Rõhk on kasutusel. See ei ole mitte asja väljamõtlemine, vaid ära tegemine.
