Õiglase kaubanduse kaubamärk Fair Trade jõudis Balti riikidest esimesena Eestisse, kus arengumaade abistamine võib kasvada üheks mõjusamaks toidukaupade müügiargumendiks.

•• Kas õiglane kaubandus on siis üks kaval turundusvõte, millega müüakse meile valitud soojade maade kaupu tavalisest kallima hinna eest?

Kui te ütlete, et see on lihtsalt üks reklaamitrikk, siis ma lähen kurjaks. Tegemist on arengumaadest pärit igapäevaste toiduainete sertifitseerimise süsteemiga. Fair Trade ei näe ette mingit kindlaks määratud kõrgemat hinda, vaid kindlustab väiketalunikule kindlaksmääratud tulu. See paigutatakse tavaliselt meditsiini ja hariduse arendamisse. Fair Trade välistab laste ja orjade töö kasutamise ning nõuab istanduste töölistele inimlikke töötingimusi.

•• Kas on tõesti oht, et kui ostame kauplusest apelsini või banaani, mis pole Fair Trade’i märgiga, siis võime arvata, et seda on käidelnud lapsorjad?

Banaanitööstuses lapsorje ei ole, kuid võib olla kindel, et inimesed on nendes istandustes töötanud nirudes tingimustes ja kokku puutunud kemikaalidega, millega inimesed kokku puutuda ei taha. Me saame odava hinna kellegi tervise hävingu hinnaga.

•• Kas Eesti ostjat saab meelitada õilsate eesmärkide nimel rohkem maksma?

Inimesed ei osta üldiselt odavat hinda, vaid kvaliteeti. See, et Eesti kauplused pole veel ausa kaubanduse toodetega üle ujutatud, on tingitud sellest, et ainult üks inimene on ainult ühe aasta jooksul selle teemaga tegelenud. Euroopas tegeletakse sellega juba kümme aastat, Saksamaal ostavad neli miljonit inimest regulaarselt õiglase kaubanduse tooteid. Soomlastest 85 protsenti teab, mida need tähendavad, ja Inglismaal pole Fair Trade’i märgist mitte kusagil võimalik mööda minna.

•• Nii et see on ikkagi edukas turundus?

Seda võib tõepoolest turunduseks nimetada, kuid me ei turunda konkreetseid ettevõtteid, vaid ühte kindlat ideed, et kaupa tootvad inimesed peavad saama väärilist tasu ja normaalseid töötingimusi.

•• Kuidas Eesti tootjad idee vastu võtavad?

Minu arvates on praegu sobimatu aeg, et rääkida Kaleviga õiglase kaubanduse sˇokolaadi turule toomisest. Praegu tegelen rohkem jaekaupmeestega, et kord aastas oleks üks nädal, mil sellele pöörataks rohkem tähelepanu.

•• Kas eestlane ikka on valmis oma tarbimist muutma, et kusagil kaugel mõnd inimest toetada?

Eestlane kipub sageli olema küüniline oma kasumi ja odavuse taga ajaja. Kuid näiteks sakslaste odavkett Lidl müüb märkimisväärselt ja laialt õiglase kaubanduse tooteid. Sakslased, kes ostavad hirmkalli köögisisustuse ja otsivad odavat toitu, on õiglase kaubanduse tooted omaks võtnud.

Pärast seda kui Siva kett hakkas Soomes müüma vaid õiglase kaubanduse banaane, tõusis nende banaanikäive märkimisväärselt. Seejuures olid nende banaanid vaid paarkümmend eurosenti kallimad.

•• Milline läbimüügisiht on Fair Trade’il Eestis?

Kui me 2006. aastal tegime Eestis turu-uuringu, siis viis protsenti küsitletutest tundis märki ja neli protsenti olid ostnud. Selline tulemus saadi tingimustes, kus tooteid ei olnudki.

Kui välisministeerium tegi nüüd arengumaade teemal küsitluse, siis juba 40 protsenti teadis märki. Minu jaoks on see kihvt tulemus, et 84 protsenti arvamusliidritest teadis märki. Kümne aasta pärast peaksime olema samal tasemel kui juhtivad õiglase kaubanduse maad.

•• Kas õiglane kaubandus võib oma pakkumiste ja kampaaniatega hakata ohustama Eesti põllumeest?

Õiglane kaubandus ei sertifitseeri kartulit, porgandit või tomatit, sest nende toetuseks kasutatakse teisi süsteeme. Sihiks on kohv, mille maailmakaubanduse maht on võrreldav naftaga. See puudutab vaid arengumaid.

Mis on õiglane kaubandus?

•• Rahvusvaheline Fair Trade’i kaubamärk jõudis eelmisel aastal esimese Balti riigina Eestisse. Õiglane kaubandus Fair Trade on rahvusvaheline äripartnerlus arengumaade tootjate ja ühistutega, et parandada nende maailmaturul kauplemise tingimusi. Üle miljoni väiketaluniku ja töölise 58 arengumaal on ühinenud selleks 3000 organisatsiooni või ühistusse.

•• Tuntuim õiglase kaubanduse toode on kohv, millele lisanduvad tee, kakao, suhkur, vein, puuviljad, riis jms. Üha enam Fair Trade’i märgiga tooteid on kasvatatud orgaaniliselt. Need on kaubad, mida leiab nüüd 23 arenenud riigis nii mahepoodidest kui ka jaekaubanduskettidest.

Allikas: www.fairtrade.ee