Eestlased teevad igavast Laumast moetööstuse tipptegijat
Lauma tulemused on viimastel aastatel olnud erakordselt stabiilsed ja igavad – käive umbes 450 miljonit, kasum 50 miljonit.
Nii võinuks ehk asi jätkudagi, kui Laumat poleks mullu kevadel ostnud eestlased – Alta Capitali “gorjatšie estonskie parnij”, nagu neid ettevõttes nimetatakse. Nüüd tõotab asi huvitavamaks minna.
Millega on siis tegemist? Lauma on 1960-ndatel alguse saanud ettevõte, millel on peaasjalikult kolm tootesarja: kangad, pesu ja meditsiinisidemed. Omal ajal varustas ettevõte tervet Nõukogude Liitu, kuid juba 1988. aastal alustas eksporttegevust liidust välja. Lauma suur pluss ja nõukogude pärand on tootmise mitmekesisus, tehases saab toota kõiksugust riiet: pitsi, tikandit, elastset riiet jpm. Oma mitmekülgsuse tõttu on ettevõte unikaalne terves Euroopas.
Kullaauk Lätis
Ja nii ettevõte vaikselt tegutses kuni eestlaste tulekuni, varustades Venemaa ja Euroopa pesutootjaid kangaga ning müües idaturul ja Baltikumis oma kaubamärgi pesu. Kuni ettevõtte kauaaegne president Zigrida Rusina, asepresident Viktors Aišpurs ja paljud väikeaktsionärid otsustasid oma osalused ettevõttes müüa. Eestlased haistsid head võimalust, tegid oma pakkumise ning omandasid lõviosa perspektiivika ettevõtte aktsiatest “võileivahinnaga” – 200-300 miljoni krooni eest.
Ettevõttesse tuli läänelikum ja demokraatlikum juhtimisstiil. Alta Capitali üks omanikest ja Lauma president Indrek Rahumaa (läti keeles presidents Indreks Rahuma) räägib, et varem juhiti ettevõtet normaalselt – suudeti investeerida seadmetesse ja ettevõte teenis normaalset kasumit, kuid turundustegevust sisuliselt polnud – tegevus ei olnud suunatud kasvule. “Täna koputame ise potentsiaalsete uute klientide ustele, varem seda ei juletud või ei tahetud teha,” leiab ta. Rahumaa alustas Tallinna ja Liepaja vahet sõitmist (vahemaa umbes 500 kilomeetrit) mullu suvel, täna teeb ta ettevõttes strateegilisi plaane. Või õigemini, ta püüab enne veel üldse aru saada, kuidas see suur ettevõte toimib, millised on hammasrattad, mis panevad terviku tööle. Seda ei ole lihtne mõista ettevõttes, kus töötab 1300 inimest, mis toodab sadu erinevaid tooteid ning mis on nii suur, et teinekord võib pool tundi kuluda ühest üksusest teise minemiseks. Ligi kilomeetripikkustes koridorides, kus seigeldes tunneb end kui Liiva põhjatutes ladudes, võib ära eksida. Ja seal on kõhe. Hea on, et töötajad kasutavad vahetevahel jalgrattaid majasiseseks liiklemiseks.
Varem otsustasid sisuliselt kaks inimest selles hiiglaslikus tehases toimuva üle. Kuid nüüd on asi lihtne, igal üksusel – kangatootmine, pesulinditootmine, disainiüksus jne -- on oma juht, kes annab aru ettevõtte juhatajale ja presidendile. Ja juhtide koosolekult kostub läbi seina selge sõnum: “Eesmärgi täitmine toob palgatõusu.” Üks probleemidest, mida likvideerida, on tootmise madal efektiivsus. Suur on loomult paindumatu.
Laumat juhib terava “teeme ära” pilguga lätlane Edgars Stelmahers. Seda meest tuntakse, kuna ta töötas varem Kraft Foodsis. Tema karjääri nurgakiviks sai aga A.Le Coqi Läti tütarettevõtte Cesu Alus üles töötamine – aastaga kasvas firma turuosa sisuliselt nullist 17 protsendini. Just sellist verd on Laumasse vaja.
“Teeme ära” pilk
Mis siis kavas? Rahumaa ja Stelmahers on plaanid paika pannud ja need on ambitsioonikad. Esiteks suureneb turunduseelarve mõne aasta tagusega võrreldes mitmekordseks. Kui varem investeeriti ettevõttes umbes viie aasta jooksul ligi paarsada miljonit krooni, siis mullu investeeriti ainuüksi ligi 50 miljonit ja sel aastal 80 miljonit. Järk-järgult vahetatakse nõukogudeaegsed seadmed
uute, arvutitel juhitavate vastu. Kuid vanu ja töötavaid seadmeid saab pidada ka ettevõtte trumbiks. Nullist sellise ettevõtte ülesehitamisel mõtet ei ole.
Lauma on Euroopa kangatootjate TOP 5 hulgas. Hetkel läheb suurem osa kangast ja pesulintidest Venemaale. Seda kasutavad näiteks sellised pesutootjad nagu Valgevene Milavitsa ning Moskvas tegutsev
Tšerjomõška. Lääne tootjatest müüakse kaupa näiteks Playtexi, Marie Jo, ETAM-i, Barbara ja Christian Diori kaubamärkide tootjatele. Üllataval kombel tegutseb ka ainuüksi Liepajas, 80 000 elanikuga endises sõjaväelinnas 50–70 Laumaga konkureerivat väikest pesutootjat. Muide, sellised “tüütud putukad-konkurendid” (loe: head stabiilsed kliendid, kes kangast ostavad – brändid Vova, Efekt, Regina-N jne) tekkisid sellest, et Lauma koondas vene kriisi ajal tuhat inimest, ja mis neil muud ikka selles igavavõitu linnas teha, kui oma konkureerivad ärid püsti panna. Paljudel neist läheb hästi.
Allhange läände
Pesu müüb Lauma oma teada-tuntud kaubamärgi all, kuid ka vähesel määral tehakse läände allhanget – Inglise brändile Camille näiteks. Suuremaid pesu edasimüüjaid on Laumal umbes 50, teist samapalju on suuremaid kangaostjaid-pesutootjaid. Kuid seda on kõike väga vähe.
Maailma suurematele ja kuulsamatele pesutootjatele – Triumph, Wonderbra, Sloggi jpt – ei ole Lauma isegi kangamüügipakkumisi teinud. Seda viga hetkel parandataksegi. Veelgi olulisem: kui hind saab Lauma konkurentsieeliseks olema, siis toodangu mitmekesisuse ja kvaliteedi poolest annab Lauma-sarnast tootjat Euroopast otsida. Hiina odavad kangatootjad pesufirmasid ei rahulda – kui Aasiast kangast tellida, jõuab see kohale ei tea millal. Pesuturg vajab aga paindlikkust, kiiresti on vaja uut kangast, uut kaupa.
Ka Lauma pesu saab oluliselt rohkem müüa, kui tihendada koostööd müügikettidega. Lauma oma poeketti ei tule, küll aga on näiteks kas või Liepaja linnas Lauma pesupood, kus on hinnad kolm korda soodsamad kui Tallinnas.
Kõva siht
Baltikumi pesuturust kuulub ettevõttele ligi 15 protsenti, eesmärk on 30 protsenti mõne aastaga. Eesmärk ei ole võimatu, kuna turu-uuringud näitavad, et Lauma on Eestis kolme tuntuma pesukaubamärgi hulgas koos Triumphi ja Linettega. Esimest peab Lauma ise oma suuremaks konkurendiks, teine – Eesti firma Linette – on aga üks siinseid suuremaid Lauma kangaostjaid.
Vene suunal on pesukäive väike – eesmärk on mitmekordne kasv. Praegusele kuuele Lauma pesukollektsioonile lisandub noortele mõeldud Fashion Young. Prantsusmaalt palgati kuulus disainer Eric Leroy, kes loob spetsiaalse kollektsiooni Prantsuse turule sisenemiseks. Kui juba seal, moemekas, kanda kinnitada õnnestub, siis ei ole miski võimatu. Ka USA-sse on alustatud pesumüüki. Asjad liiguvad.
Rahumaa sõnul kaalutakse pesu- ja kangatootmise eraldi kaubamärkide alla viimist, kuna praegu paljud pesutootjad ei taha Laumalt kui konkurendilt kangast osta. Täna on Lauma A ja O turg Venemaa. Tulevikus, miks mitte Euroopa Liit.
Eestlased tõid ettevõttesse uue hingamise ja motivatsiooni, tunnistavad Lauma lätlastest disainerid Dace Nelsone ja Svetlana Gaile. Jalutades mööda tehase lõputuid labürint-koridore, näitavad nad, kuidas erinevates üksustes töö käib. Ruumi on selles ettevõttes lihtsalt liiga palju. Näiteks avastab mõni tööline end mitmesaja-ruutmeetrisest ruumist üksinda – nii on igav kanga kvaliteedi järelkontrolli teha. Aga mis sa teed, selline on nõukogude pärand.
Huvitav konveier
Kokku töötab majas 1300 inimest, neist 400 pesuüksuses. Nelsone ja Gaile näitavad, kust tulevad paelad, kust kangas, mille keegi kusagil maja teises otsas on värvinud, keegi tegeleb lõikamise, keegi pitsiga, keegi õmbleb – nii valmib pesu – 30 erinevat mudelit, 21 värvitoonis, kevad- ja sügiskollektsioonid. Disainerite ideedest sünnib pool aastat hiljem värske kollektsioon, mida esitletakse ka Prantsusmaal Pariisi ja Lyoni moedemonstratsioonidel. Konveier küll, aga huvitav.
Konkurents on tihe. Lauma ostab igal hooajal 500 eurot (7800 krooni) maksva unikaalse pesumoe trende kajastava kataloogi. Aga ega seda ometi konkurentidele näidata. Kes aknast piilub, sel silm peast välja. Turvakontroll on ettevõttes eeskujulik. Töötajad on lahkumisel luubi all. Kuid näiteks maja ümber peaukse läheduses liigub ka üks seltsiv vanem mees, kes meenutab valvurit. Osavalt teeb ta võõraste nägudega juttu ja räägib muu hulgas, et suur osa linna kinnisvarast kuulunud kunagi Laumale.
Pesumood muutub erootilisemaks
•• Lauma disainerite Nelsone’ ja Gaile’ hinnangul muutub pesumood aina erootilisemaks ja kevadisemaks, nagu maailm üldse ja naised. Ka mehed.
•• Kümme aastat Laumas töötanud Nelsone kirjeldab olukorda: “Pesumood muutub nooruslikumaks, minimalistlikumaks.
Stringid on väga populaarsed, sellised pop-diivalikud lõiked. Naised on vabad, käivad ilusalongides, trennis, massaažis ja tahavad ennast näidata.” Mõni ehk arvab, et pesu on liiga erootiliseks läinud, aga vähemalt Lauma kollektsioonid on tõeliselt ilusad. Vähemalt poes.
•• Gaile’ sõnul on ka meeste pesumood arenenud. “Mehed kannavad stringe.”
•• Lauma töötajad kannavad ka Lauma pesu. Kuigi on proovinud ka teisi brände. Pesutööstuses on tõeline melu. Varsti tuleb müüki Lauma briljantidega pesukollektsioon. Maailm on hulluks läinud.
•• Kahju, et ei ole vahendeid näiteks Britney Spearsi või mõne supermodelli, näiteks Carmen Kassi palkamiseks Lauma pesu reklaamima. Turunduseelarve kasv võimaldab siin siiski ehk üht-teist veel sel aastal ära teha, millele viitab ka Rahumaa.
