Eestlased tekitasid Soome ehitustöötajate liidu koosolekul furoori: miks meile töötuks jäädes hüvitisi ei maksta?!
Nimelt pidas ehitustöötajate liidu välismaalastest töötajate osakond oma iga-aastast sügisest koosolekut Siltasaaril, kui eestlasest ehitusmees Andy Pokk näitas dokumente, mille kohaselt on mees elanud Soomes alates 2013. aastast ja töötanud kuni mullu detsembrini ehitustel, vahendab Iltalehti.
"Sellel perioodil olen tasunud kõik oma maksud Soomele, sealhulgas sotsiaalmaksu ja liikmemaksud ehitajate liidule," rääkis Pokk.
Eelmise aasta detsembris jäi aga Pokk töötuks ning mees sai jälle tööle alles märtsis. Probleem on nüüd selles, et mehe sõnul ei makstud talle kodus oldud aja eest samas mahus hüvitist, nagu teistele Soome elanikele, kuna Pokki ei peeta Soome alaliseks elanikuks. Miks, küsis Pokk kogu saali ees ehitustöötajate liidu asepresidendilt Kyösti Suokaselt.
Liidu asejuht alustas vastust vabandusega ja selgitas, et töötuskindlustushüvitist puudutavad avaldused on olnud üle aasta liidu ühe ametniku laual, kuid nendega hakati nüüd tegelema.
Ametnik olevat praeguseks lahti lastud, teatas liidu asejuht. Selle peale jäi terve ruum vaikseks.
Veel võttis sõna ka eestlane Vladimir Bogdanov, kes elanud Soomes alates 2011. aastast. Tema sõnul soovib liit temalt tagasi saada 3141 eurot, kuna talle maksti perioodil 05.02.2016 - 05.08.2015 töölt eemal oldud aja eest väidetavalt valesti hüvitist.
"Mind lasti lahti veebruaris ja tööturahad jooksid ilusti, kuni umbes kuu tagasi hakati mult raha tagasi nõudma. Vastasel juhul ei saa ma enam palka," rääkis Bogdanov.
Eestlase sõnul teatas ehitustöötajate liit talle, et mehel ei olevat täielikku õigust Soome hüvitistele, sest ta pole Soome kodanik.
Selle juhtumi peale teatas ehitajate liidu asejuht Suokas, et ta on nüüd raskes seisus. Ta selgitas, et kui töötajad vallandatakse, peavad nad ELi direktiivi kohaselt taotlema töötusraha oma kodumaalt.
Mõlemad eestlased, Pokk ja Bogdanov, raputasid aga oma päid. Bogdanov rääkis, et Eesti võimud olevat talle hoopis vastuses öelnud, et Soome peab kompensatsiooni maksma.
"Mina ja paljud teised elavad alaliselt Soomes, isegi kui meie lapsed ja naised on Eestis," rääkis Bogdanov.
Pärast eestlast sõna võtnud advokaat Jussi Kuusniemi rääkis, et ligi tosin Eesti meest olevat võtnud ühendust seoses ebaõiglase kohtlemisega selles küsimuses. Kaitsja sõnul peab töötaval inimesel olema vähemalt ühest riigist õigus saada töötuks jäämisel hüvitist.
Liidu asejuht Kyösti Suokas teatas, et tema arust on lahenduseks tihedam suhtlemine oma tööandjaga. Suokas pakkus välja näiteks, et tööandja võib vallandamise asemel koondada Soomes alaliselt elava eestlase, siis säiliks töötajale ka töötuskindlustushüvitise saamise võimalikkus.
"Kui tööandja ei ole nõus koondama, aga leping lõpetatakse, siis võtke ehitustöötajate liiduga ühendust. Püüame leida läbirääkimistel hea tulemuse," rääkis Suokas.
Selline ettepanek tekitas saalis imestust, sest paljud nägid, kuidas taoline käitumine hakkaks koormama niigi raskustes ägavat töötubürood.
Ehitusliidu välismaalasteest ehitajate osakonda kuulub umbes 2300 liiget, liikmemakse makstakse sealt kokku ligi pool miljonit eurot aastas.
