Eestlased on hariduse ja töö valimisel arenenud riikide elanikest kompetentsemad, selgub riigikontrolli audiitorile Margit Paulusele Tartu ülikoolis magistrikraadi toonud uurimusest.

Eesti ettevõtlusorganisatsioonid kurdavad sageli, et liiga paljud eestlased taotlevad kõrgharidust, mis vähendab töökäte hulka. Kuid Pauluse kinnitusel oskavad eestlased oma haridustaset valida arenenud riikide elanikest paremini, sest üle- ja alaharitute osakaal on Eestis väiksem.

“Aastail 2001–2004 oli üleharitud keskmiselt 12,5% ja alaharituid 2,5% töötajatest,” järeldab Paulus. “Teistes riikides (arenenud riikides – toim) aga on otsese subjektiivse meetodiga hinnatud keskmiseks üleharitute osakaaluks 24,8% ja alaharitute osakaaluks 11,2%.”

“Ilma arve kõrvutamata on neile järeldustele keeruline vastu vaielda, kuid nii Eesti ettevõtjad kui ka president on veendunud, et meie haridussüsteem on paigast ära,” ütles tööandjate keskliidu juht Enn Veskimägi. “Eestis toodetakse liiga palju humanitaare ja liiga vähe insenere.”

Eestis rahastatakse kõrgharidust kahe kolmandiku ja kutseharidust kolmandiku ulatuses, kuid peaks olema vastupidi, selgitas Veskimägi. “Kes meie ettevõtetes töö ära teevad, kui kõik õpivad sotsiaaltöötajateks ja haldusjuhtideks?” lausus Veskimägi.

Magistritöö järeldused ei saanud kaitsmisel oponentidelt sisulisi vastuväiteid ning tõenäoliselt kehtivad need ka praegu, väitis Paulus.

Töötajate üleharitus võib teadlaste hinnangul põhjustada majandusele kahju, sest haridustasemest madalamal töökohal töötava inimese tööviljakus võib jääda madalamaks. Samuti tähendab liiga kõrge hariduse omandamine ressursside raiskamist.

Töökäte puudus

Töökohtade mittevastavuse probleem võib seoses üleminekuajaga olla arenenud riikidest erinev, sest pärast turumajandusele üleminekut ei vastanud paljude vanemate inimeste teadmised tänapäeva nõuetele, lisas Paulus.

Ettevõtjad väidavad, et Eestis ei jätku töökäsi, sest inimesed tahavad omandada liiga kõrge hariduse.