Finantsinspektsiooni äsja avaldatud finantsteenuste turu ülevaate kohaselt jätkus tänavu esimesel poolaastal enamike Eesti turul olevate finantsteenuste mahtude kasv. Kui säästmisele ja investeerimisele suunatud finantsteenuste mahu kasv oli pigem tagasihoidlik, siis laenukohustused, sealhulgas tarbimise rahastamiseks pakutavad teenused, suurenesid jõudsalt.

Aktiivsed kelmid

Finantsinspektsiooni tähelepanu on jätkuvalt suunatud sellele, et tagada Eestis saadaolevate finantsteenuste pakkumise õiguspärasus. „Näeme, et majanduskasvust tulenev heaolu suurenemine on aktiveerinud ka kelme, kes üritavad ebaseaduslike finantsteenustega inimestelt raha välja petta," ütles finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm. „Julgustame tarbijaid võimalusel veenduma ja vajadusel küsima nõu selles osas, kas finantsteenuste pakkuja omab nõuetekohast tegevusluba või mitte."

Finantsinspektsiooni koostatud ülevaate põhjal olid Eesti finantsteenuste turu arengusuunad tänavu esimesel poolaastal mullusega võrreldes üsna sarnased - enamike finantsteenuste maht kasvas ning tarbimise rahastamiseks võetud teenuste maht suurenes endistviisi jõudsalt.

Eesti pankades olevate hoiuste jääk kasvas selle aasta esimesel poolel 1,5% ehk 248 miljonit eurot, juuni lõpuks 16,6 miljardi euroni. Kasv toetus nõudmiseni ja üleööhoiustele, seda peamiselt endiselt madalate intressimäärade tõttu. Samal põhjusel vähenes tähtajaliste ja säästuhoiuste jääk 133 miljoni euro võrra 3,3 miljardile eurole.


Laenude maht kasvas 7 protsenti

Säästmisele ja investeerimisele suunatud finantsteenustesse - sh investeerimis- ja pensionifondid, individuaalportfellid, tähtajalised ja säästuhoiused, investeerimis- ja muud hoiused - paigutatud varade maht kasvas 2%, juuni lõpuks 10,2 miljardi euroni. Arvelduskontodel hoitavad vahendid kasvasid poolaastaga 3%, moodustades juuni lõpus 13,3 miljardit eurot.

Pankade laenuportfellide koondjääk suurenes esimesel poolaastal 2,4% ehk 425 miljonit eurot, 18,2 miljardi euroni. Mullu märtsist finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvate krediidiandjate laenuportfellide koondjääk kasvas samal ajal 7,1% ehk 53 miljonit eurot, ulatudes 0,8 miljardi euroni.